KATSE: Millist uba tasub kasvatada?

Millist uba tasub kasvatada?  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Põldubade seeme tuuakse Eestisse valdavalt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest sisse, ning palju on uusi sorte, millest kohalikud kasvatajad saavad infot ainult edasimüüjalt või sordi esindaja kodulehelt. Kasvatajale pakub huvi just võimaliku saadava seemnesaagi suurus, sest sellest sõltub tema sissetulek.

Aastatel 2015 -2017 tehti oa sordivõrdluskatsed Jõgeval, katse rajamise eesmärgiks oli aidata kaasa kasvatajatele valimaks kohalikku kliimasse sobivat põldoasorti ning et oleks kasutada teave, kuidas erinevate päritolumaade sordid käituvad konkreetsetes tingimustes. Katsed viidi läbi Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) põldudel 2015–2017. a. suvistel kasvuperioodidel.

Milline oli ilm aastatel 2015-2017 Jõgeva piirkonnas saad teada ETKI agrometeoroloog Laine Kepparti ülevaatest, mille leiad SIIT

Loe teadusartiklit täismahus:

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut on kokku koondanud kogumikku „Agronoomia 2018“. Leiad selle maaülikooli kodulehelt.

Põldude muld oli nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamarkarbonaatne keskmine liivsavi. Eelvili oli kõikidel aastatel suviteravili  - suvinisu ja kaer. Põllud künti sügisel, kevadel kultiveeriti kaks korda.

Külvi eel anti mulda Yara Mila NPK väetist, toimeainena N-21, P-18,5 ja K-62,3 kg/ha, lisaks poolmikroelement S-21 kg/ha ja mikroelemendid Fe-6 ja B-0,06 kg/ha. Umbrohutõrjeks pritsiti katseala oataimede kolmanda pärislehe faasis Activus 330EC 3 l/ha + Basagran 480  1,5 l/ha seguga. Taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet läbi ei viidud.

Eelmisel sügisel ei lasknud ilm paljusid oa põlde koristada ja nii jäi saak põllule. Mida teha nüüd nende põldudega – kas maha niita, purustada, haljasmass kokku koguda või kogu kupatus sisse künda. Arvamusi on siin erinevaid – mis oleks õige?

Vastab: Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Lea Narits

Siin on tõesti palju erinevaid arvamusi ja põhjendusi. Mina oleksin massi purustanud ja siis sisse kündnud või randaalinud. Sellisel juhul oleks kohe saanud lagundajad bakterid oma tööd alustada ning ka oa taimehaiguste elutsükkel oleks katkestatud.

Katses oli kokku neliteist oasorti: ‘Alexia’ ja ‘Julia’ Austriast; ‘Bioro’ Espresso’, ‘Fuego’, Fury’, ‘Taifun’ ja ‘Vertigo’ Saksamaalt; ‘Merkur’, ‘Merlin’ ja ‘Mistral’ Tšehhist; ‘Kontu’ Soomest; ‘Tiffani’ Ühendkuningriigist ja ‘Jõgeva’ standardsordina Eestist. Sordid ‘Bioro’, ‘Vertigo’ ja ‘Tiffany’ lisandusid katsesse 2016 aastal.

Kõik katses olnud sordid kuuluvad väikseseemneliste põldubade hulka. ‘Merlin’, ‘Mistral’ ja ‘Taifun’ on vähendatud tanniinisisaldusega sordid (valgeõielised, seemnenaba valge), nendel on kõrgem resistentsus taimehaigustele. Sortide valiku ja arvu andis ette projekt LEGATO plaan.

Eelmisel sügisel jäi palju oapõlde koristamata  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Milline sort sobiks hästi ekspordiks?

Põllumehed on kurtnud, et Eesti uba ei taheta enam toiduks osta ehk see ei sobi ekspordiks, sest terasuurus peab olema ühtlane ja suuremapoolsem. Mis sorte soovitate kasvatada?

„Veel mõned aastad tagasi ei tahetud Eesti uba 'Jõgeva' kasvatada, sest tema seeme oli liiga suur, nüüd oleme jõudnud teise serva - liiga väike. Seemnete ühtlikkust saab parandata sorteerimisega, sest paratamatult on saagi hulgas suuremaid ja väiksemaid seemneid. Suureseemnelisi sorte ei oskagi praegu soovitada. Kui soovitakse kasvatada suureseemnelist ja lapikut põlduba, mille seemne läbimõõt on üle 1 cm, siis sellistele nõuetele vastavad sordid on valdavalt lõunapoolset päritolu, ehk meile pika kasvuajaga ning samuti on nende saak madal. Eesti enda säilitussort 'Helbi' on väga suure seemnega (1000 seemne kaal 2 kg) ja ka varasepoolne, kuid saagipotensiaal jääb tugevalt alla keskmise- või väikeseseemnelistele ubadele,“ soovitas ETKI teadur Lea Narits.

Külvisenorm oli 30 idanevat seemet m2 -le. Külvati mai esimesel nädalal, neljas korduses, 10 m² katselappidele, katsekülvikuga Hege-80.

Seemnesaak koristati põllult vastavalt valmimisele otse katsekombainiga Hege 125. Saak kuivatati, tuulati ja sorteeriti. Pärast sorteerimist kaaluti saagid 1 g täpsusega. Iga korduse saagist võeti 10 g proov, mis jahvatati ning saadeti ETKI laboratooriumisse, kus Kjeldahli meetodil määrati seemnete toorproteiinisisaldus kuivaines.

Katseandmed töödeldi dispersioonanalüüsi meetodil 95% usalduspiiri juures, kasutades andmetöötlusprogrammi Statistica 7,0.

Katse tulemusi lühidalt kokku võttes saab öelda, et põldoa sordi valikul peaks esmalt vaatama tema kasvuaja pikkust. Saksamaa päritolu sordid on Eesti tingimustes valdavalt pika kasvuajaga, ebasobivates kasvutingimustes ei pruugi küpsus enne öökülmi saabuda ning saak jääb saamata. Katse tulemuste põhjal võib soovitada Austria ja Soome päritolu sorte ’Julia’, ’Alexia’ ja ’Kontu’, nende kasvuaeg oli kõikidel katseaastatel lühike.

Põldubade seemnesaak varieerub aastati ja sorditi tugevalt, näiteks sordil ’Alexia’ oli see 2015. a.  4645 kg/ha, 2017. a.  vaid 2545 kg/ha. Saksamaa sordid olid katses parimate saakidega, 2015. a.  andis ‘Taifun’ 4802 kg/ha ja  2016. a. sort ‘Fuego’ 4811 kg/ha, samuti oli nende saak stabiilseim.

Ebasobivate kasvutingimustega aastal (2017) võib ka varastel sortidel olla saagilangus kuni 1/3 keskmisest saagist.

Toorproteiinisisaldus oli katses kõrgeim Soome sordil ‘Kontu’ . Samuti oli ‘Kontu’ toorproteiinisisaldus kõikidel katseaastatel stabiilselt kõrge. Keskmisest madalamaks jäi Tšehhi tanniinivabade sortide toorproteiinisisaldus, samuti Austria sordil ‘Alexia’.

Kõigi katsetulemuste põhjal võib öelda, et põldoa kasvatamine suure ja kõrge proteiinisisaldusega seemnesaagi saamiseks algab kohalikele tingimustele vastava sordi valikust, kasvuaja pikkus peaks Eesti klimaatilistes tingimustes olema esmane määrav tegur sordi valikul.

Lea Narits

teadurEesti Taimekasvatuse Instituut

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931