29. mail korraldas Rakvere Piimaühistu, mille liikmed mõlemad ettevõtted on, järjekordse farmikohvi päeva. Põhjuse just neid farme külastada andis vastvalminud vasika- ja noorkarjalaut ja piimafarmi laiendus.
- Piimafarmi laiendus Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Rakvere Piimaühistu juhi Priit Putko sõnul on nende ühistu liikmed tegusad ja pidevalt käib töö loomadele paremate tingimuste loomisel, lisaks pööratakse rõhku keskkonnasäästule, ehitades näiteks kaasaegseid silo- ja lägahoidlaid. Sel aastal on valminud uued farmikompleksid piimaühistu liikmetel Lepikus OÜl, Tammikus OÜl ja Varudi Mõisal, peagi on valmimas uus farmikompleks Vetiku S.T. OÜl.
Kohala SF OÜ ja Ülejõe Piim OÜ farme näitasid ja igapäevastest töödest rääkisid Vilja Kallip ja Jarmo Leht. Mõlema näost oli näha rõõmu ja rahulolu tehtu üle. „Loomade pidamistingimused on läinud palju paremaks ja seeläbi ka keskmine piimaand. Näiteks vasikate juures saame nüüd tänu uutele DeLavali ammedele teada, kui palju vasikad täpselt piima ja sööta tarbivad, nende vasikasööturitega saab koostada individuaalse söötmisplaani kuni 120 vasikale. Seda saab mugavalt hallata nii mobiilirakenduse kaudu, kui ka arvutis vasikasöötmisprogrammis,“ rääkis Kallip.
Kiideti ka koostööpartnereid – lauda ehitas Mapri OÜ, söödalavapiirded loomadele tegi Eesti Agritehnika OÜ, farmiseadmed tarnis ja paigaldas
DeLaval OÜ, metallpiirded ja loomade asemed saadi Saumet Service OÜlt.
Ettevõtete omanik Arti Silm on läbi mitmete firmade omandamise saanud piirkonnas tuntud tegijaks – nii on tema firmade hallata 5000 hektari ringis põllumaid. Ka nende farmide ostu puhul sooviti soetada esmalt maad, aga siis leiti head koostööpartnerid, kellel oli motivatsiooni piimafarmi pidada. „Kohala farm sai soetatud seepärast, et minu vanavanemad on sealtkandist pärit ja mina ise ka lapsepõlves seal sageli olnud – nii sealsed maaomanikud, kui farmi töölised olid tuttavad. Lühidalt jõudsin ostuga oma juurteni,“ selgitas farmikompleksi soetamist Silm. „Ka vajavad põllumaad sõnnikut, seega oli vaja piimafarme. Nüüd on see otsus end õigustanud, sest ka piimal on hea hind ja on võimalik kasumit toota. Teravilja mida kasvatame kasutame loomasöödaks ja ülejäänud turustame läbi KEVILI, või suuremate kokkuostjate Scandagra, Baltic Agro ja Oilseedsi.“
Uus farm valmis tänu omafinantseeringule, laenu võeti ka SEB Pangast. PRIAlt toetust farmi ehituseks ei saadud. „Kokku investeerisime 1,2 miljonit eurot. Tänu sellele saime juurde 200 loomakohta, nüüdseks saame pidada kokku 600 lüpsilehma. Püüame olla uuendusmeelsed ja mõelda loomade heaolule. Näiteks Eesti Agritehnika paigaldas meie lüpsilauta plastikust rohelised Cow-Welfare söödalavapiirded – need on igati loomasõbralikud, sest loom ei hõõru oma turja metalltorude vastu kui ta sööb. Uus vasika- ja noorkarjalaut on samuti igati kaasaegne ja sinna seadmed tarninud DeLavaliga oleme ka enne koostööd teinud ja rahule jäänud. Saumet Service metallpiirete kasuks rääkis aga eelkõige nende pikk garantiiaeg,“ rääkis Silm.
Veel saadi tänu investeeringule kaks uut silohoidlat ja plaanis on selliseid veel kaks tükki juurde ehitada. Kohe valmivad ka sissesõidutee ja platsid. „Järgmise aasta eesmärgiks on meil uus lüpsiplats, selleks käime praegu juba maad uurimas, mis oleks meile see parim lahendus. Lisaks vajab renoveerimist kinnisloomade laut,“ lisas Silm.
Sel hetkel kui meie farmis ringkäiku tegime käis lüps, lüpsjateks muideks Alžeeriast pärit mehed. „Lüpsjaid on meil kokku 8-9, pooled neist on noormehed. Ja tööjõu puuduse üle kurta ei saa,“ lisas Kallip.
Peale lautade ja silohoidla, kus sel hetkel käis juba silotegu, vaatamise, siirduti ühiselt farmikohvile muljeid vahetama.
44 fotot
- Kohala farm Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.