Selle nädala kolmapäeval toimunud Organic Estonia 3. sünnipäevapeol selgitas omaaegne Arengufondi eestvedaja Pirko Konsa, miks kolm aastat tagasi just Organic Estonia idee Eesti järgmise sajandi juhtivaks arengusuunaks valiti: "Idee oli väga lihtne: Eestil on suur hulk pinda, mis on sisuliselt mahe, ja miks mitte seda kasutada ja mahedaks kuulutada."
Organic Estonia 3. sünnipäeva tähistavad koos Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknupuga (vasakult) organisatsiooni tegevusele oluliselt kaasa aidanud Teenusmajanduse Koja Nõukogu liige Evelyn Sepp, ettevõtja ja endine Arengufondi juht Pirko Konsa, Mari-Liis Aren Maa-ametist ja Sulev Õitspuu Maa-ametist.
  • Organic Estonia 3. sünnipäeva tähistavad koos Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknupuga (vasakult) organisatsiooni tegevusele oluliselt kaasa aidanud Teenusmajanduse Koja Nõukogu liige Evelyn Sepp, ettevõtja ja endine Arengufondi juht Pirko Konsa, Mari-Liis Aren Maa-ametist ja Sulev Õitspuu Maa-ametist.
  • Foto: Joel Kirsipuu
Tänaseks on mahepindala tunnustamise idee arenenud kogu Eesti mahemajandust hõlmavaks tervikvisiooniks ning Organic Estoniaga on liitunud 25 Eesti mahe-ettevõtet, et saada kasu läbi mahekuvandi loodavast lisandväärtust.
Kui 3 aastat tagasi valiti Eesti riigi üheks juhtivaks arenguideeks Mahe-Eesti ehk Organic Estonia, siis peeti silmas Eesti mahedaks kuulutamist eelkõige läbi mahedalt majandatud metsa-alade, mis Eesti pindalast moodustavad pea 50 protsenti.
Organic Estoniaga on liitunud esimesed 25 ettevõtet
hea teada
MTÜ-d Organic Estonia hakkab juhtima nõukogu, kuhu kuuluvad mahe-ettevõtete esindajad, teiste hulgas Salvesti tegevjuht Lauri Betlem, Metsavennatalu peremees Meelis Mõttus, Biomarketi omanik Priit Mikelsaar ning Chaga Health tegevjuht Eva Maran.
Mahemajandus looks võimaluse väiketalunikele ning noortele
Lisaks negatiivse ekspordibilansi tasakaalustamisele aitab mahekuvand Eestit ka kodumaal. Arusaam, et mahemajandusega tasub maal tegeleda, loob töökohti ja pidurdab ääremaastumist, peaks saavutama laiemat kõlapinda. "Kui suurettevõtete ekspordivõime kasv toob kaasa tooraine väljaveo, siis see annab koha peal võimaluse väiketootjatele meie oma turgu katta," kommenteerib süsteemianalüütik Einar Eiland Organic Estoniast.Et Eesti maaelu vajab elavdamist, on kõigile vast teada. Tuletame ka meelde, et kui Maarahva 2010. aasta konverentsil toodi murekohana välja, et söötis maade hulk ulatus tookord Eestis 60 protsendini. Kahjuks pole olukord seni tuntavalt muutunud. Samas annab see Eestile suurepärase võimaluse pöörata vaesus rikkuseks ehk arendada mahepõllumajandust paikades, mis jõude-seismise tõttu on sisuliselt mahedad. "Kasvav mahepõllumajandus aitaks ka vähendada toetustest tulenevat ebavõrdsust teiste Euroopa Liidu riikidega," lisab Eiland.Noortele ettevõtjatele looks mahepõllumajandusega tegelemine aga olulise perspektiivi, seda enam, et põlvkonnavahetus on meie maamajandussektoris tõsiseks probleemiks. Alla 35 aastaste noorte osakaal on väga madal (erinevate meetodite järgi hinnatuna vastavalt 3-9 protsenti). Samas on rõõmustav, et Soomes on noori maale elama toonud just uudne ja tervislikku toitu hindav mahepõllumajanduse idee. Nooremat põlvkonda huvitab olulisel määral rohkem, kuidas toit on toodetud ning mida ta sisaldab. Soome kogemust võiks kasutada ka Eestis noortele võimaluste loomiseks maapiirkondades.
Tänud
Telia toetas Organic Estoniat uute arvutitega
Organi Estonia tänab oma 3. sünnipäeval Teliat, kes kinkis meeskonnale uued arvutid. "Selle üle on meil väga hea meel ja täname Teliat südamest toetuse eest," on Krista Kulderknup rahul.
Mahemajanduse tervikkontseptsioon
Kogu Eesti arengut võiks aga käsitleda Organic Estonia idee läbi tervikuna. Kaasaaegse infoühiskonna toimimise lahutamatu osa peaks olema ühiskonnamudelid, mis aitaks üle minna seni valdavalt konkurentsipõhiselt majandamiselt koostoimepõhisele ühismajandamisele."Selge on see, et tarneahela põhiselt on näiteks eksporditurgudele siseneda oluliselt lihtsam," kommenteerib Eiland. Ühismajandamisega tegelemine oleks infoühiskonna arengu eelduseks, sest võimaldaks üksikul edukamat toimetulekut pidevalt kasvava infohulga tingimustes. Samuti peaks silmas pidama maailma parimaid praktikaid ja teadustöid, mis ütlevad, et arengu siht peaks lähtuma looduslik-geneetilistel lätetel baseeruvatest ühiskonnamudelitest. Nende tutvustamise ja rakendamisega Eesti tingimustega tegeleb Organic Estonia meeskond ka jätkuvalt."Sõnum on, et meie puhas loodus ja sellest saadav tootmisressurss võiks olla meie riikliku kuvandi lahutamatu osa ja see väärtus, mida maailmale pakkuda. Ja samal ajal peame mõtlema kogu Eesti mahekultuurile tervikuna," kommenteerib Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele