Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 8. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Organic Estonia 3. sünnipäeval: loodus ja majandus peavad üksteisele käe ulatama

Organic Estonia 3. sünnipäeva tähistavad koos Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknupuga (vasakult) organisatsiooni tegevusele oluliselt kaasa aidanud Teenusmajanduse Koja Nõukogu liige Evelyn Sepp, ettevõtja ja endine Arengufondi juht Pirko Konsa, Mari-Liis Aren Maa-ametist ja Sulev Õitspuu Maa-ametist.
Foto: Joel Kirsipuu
Selle nädala kolmapäeval toimunud Organic Estonia 3. sünnipäevapeol selgitas omaaegne Arengufondi eestvedaja Pirko Konsa, miks kolm aastat tagasi just Organic Estonia idee Eesti järgmise sajandi juhtivaks arengusuunaks valiti: "Idee oli väga lihtne: Eestil on suur hulk pinda, mis on sisuliselt mahe, ja miks mitte seda kasutada ja mahedaks kuulutada."

Tänaseks on mahepindala tunnustamise idee arenenud kogu Eesti mahemajandust hõlmavaks tervikvisiooniks ning Organic Estoniaga on liitunud 25 Eesti mahe-ettevõtet, et saada kasu läbi mahekuvandi loodavast lisandväärtust.

Kui 3 aastat tagasi valiti Eesti riigi üheks juhtivaks arenguideeks Mahe-Eesti ehk Organic Estonia, siis peeti silmas Eesti mahedaks kuulutamist eelkõige läbi mahedalt majandatud metsa-alade, mis Eesti pindalast moodustavad pea 50 protsenti.

Organic Estoniaga on liitunud esimesed 25 ettevõtet

Tänaseks on Organic Estonia jõudnud mahe-ettevõtlusruumi ja seda toetava kultuurimudeli loomiseni, mis aitab kaasa loodustsäästva majanduse kaudu ekspordi- ning konkurentsivõime kasvule. Võtmesõna edu saavutamisel on puhta riigi kuvandi teadvustamine. Paljud mõistavad, et Eesti konkurentsivõimet aitab maheturgudele sisenemisel tagada riikliku mahekuvandi teke. Ettevõtjal aitab see toote hinda kujundada. Et ettevõtjal oleks lisandväärtuse loomisest rohkem aimu ja ta ka oma vajadustest selgemini rääkida saaks, on Organic Estonia kutsunud üles ettevõtjaid liituma. Tänaseks on Mahe-Eesti selja taga 25 ettevõtet.

"Mõtlesime, et nüüd on aeg edasi liikuda uue tegutsemise mudeliga, kus ka ettevõtted saavad arengus kaasa rääkida," kommenteerib MTÜ Organic Estonia juhatuse liige Erki Peegel. Tema sõnul on vaja kõigi ühist jõudu, et saavutada suuremat kõlapinda mahemajandusele tervikuna: "Ei pea ühiskonna tasandil karjuma üksteise peale "majandus" ja "loodus", nagu see viimasel ajal meil toimub. Need kaks ei pea vastanduma. Vaja oleks teha selgeks, et mahemajanduse kaudu saavad looduskaitsja ja ettevõtja üksteisele käe ulatada."Erki Peegli sõnul peaksime mõtlema ka sellele, et Emajõe äärde plaanitava tselluloositehase võimaliku fosforireostuse kokkuarvutamisel ei ole keegi kõnelenud mahepõllumajanduse teemast. Peaksime korra mõtlema, et reostuse tase on jões kõrge just läbi intensiivpõllumajanduse ja äkki peaks esmalt üles kutsuma põllumajanduse suunamuutuse kaudu loodust säästma.

Aivar Kokk (paremal) koos Saidafarmi juhi Juhan Särgava (keskel) ning Metsavenna talu peremehe Meelis Mõttusega.
Foto: Joel Kirsimaa

Ühised väärtused keskkonnaministeeriumiga

Organic Estonia idee olulist mõju Eestile tunnistas sünnipäevapeol ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt: "Organic Estonia ja keskkonnaministeerium jagavad ühiseid väärtusi. Me oleme tahtnud - aga pole võib-olla hästi osanud - oma puhast keskkonda n-ö turustada. Meie koostöö Organic Estoniaga peab aina tihedamaks muutuma, sest keskkonnaministeerium peab samuti vajalikuks meie maa rikkusi teistele näidata."Rahvusvaheline tagasiside: puhta riigi kuvand toetaks Eestist pärit toodet

Et meie suurepärase rikkuse - mitmekesise ja reostamata looduse ning puhta õhu - sõnum läheks korda ka välismaal, teab Organic Estonia läbi välissaatkondade ning ekspordinõunike saadud rahvusvahelise huvi tagasiside põhjal. "Teame, et Eesti mahetooted on maailmas teretulnud ja neid oodatakse mitmetes riikides," ütles Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup. "Ilma ühisturunduseta välismaale minna on aga raske."Seetõttu on Organic Estonia meeskond ettevalmistatud laialdaste sidemete baasi erinevate välissaatkondade ja kaubandusesindajatega. "Seda selleks, et omada ülevaadet erinevate riikide turunõudlusest, mida Eesti kohalike ettevõtete arendamisel saaks kasutada ja rakendada," kommenteerib Krista Kulderknup.Näiteks Põhjamaade Ministrite Nõukogu Taani osakonnast saadud tagasiside alusel omaksid Eesti riigi mahekuvandiga seotud mahetooted suurt perspektiivi. “Skandinaavias - ja sama trend iseloomustab ka teisi Euroopa suuremaid riike - kasvab maheturg kiiremini kui kohalik tootmine järele jõuab. Seal turul on olulised paraku erinevad mahetunnustused ja parem kui neid oleks mitu. Organic Estonia märk aitaks siin kindlasti lisandväärtust kujundada,“ selgitab Kulderknup.

Eesti suursaadik Taanis Märt Volmer:  “Eesti mahekuvandist oleks meie töös abi”

Taani turu huvi ärataks vaid sõnum Eesti puhtast loodusest

Taanimaal oleks Eesti toote müügi puhul suur abi meie riigi puhtast kuvandist: “Eestit siin väga hästi ei teata," lisab Eesti suursaadik Taanis Märt Volmer. "Eesti praegune kuvand väga palju ei toeta meie tooteid. Ma arvan, et Organic Estonia koduleht, kaardid ja tooted teeks meie tööd palju lihtsamaks. Kui me siin Eestit ja Eesti kuvandit iga päev müüma peame, siis me niikuinii räägime Eestist kui puhta loodusega mahedast keskkonnast. Kui meil oleks abiks kuvand või tööriist, mida saaksime kasutada, oleks see meile kasuks.”

MTÜ-d Organic Estonia hakkab juhtima nõukogu, kuhu kuuluvad mahe-ettevõtete esindajad, teiste hulgas Salvesti tegevjuht Lauri Betlem, Metsavennatalu peremees Meelis Mõttus, Biomarketi omanik Priit Mikelsaar ning Chaga Health tegevjuht Eva Maran.

Mahemajandus looks võimaluse väiketalunikele ning noortele

Lisaks negatiivse ekspordibilansi tasakaalustamisele aitab mahekuvand Eestit ka kodumaal. Arusaam, et mahemajandusega tasub maal tegeleda, loob töökohti ja pidurdab ääremaastumist, peaks saavutama laiemat kõlapinda. "Kui suurettevõtete ekspordivõime kasv toob kaasa tooraine väljaveo, siis see annab koha peal võimaluse väiketootjatele meie oma turgu katta," kommenteerib süsteemianalüütik Einar Eiland Organic Estoniast.Et Eesti maaelu vajab elavdamist, on kõigile vast teada. Tuletame ka meelde, et kui Maarahva 2010. aasta konverentsil toodi murekohana välja, et söötis maade hulk ulatus tookord Eestis 60 protsendini. Kahjuks pole olukord seni tuntavalt muutunud. Samas annab see Eestile suurepärase võimaluse pöörata vaesus rikkuseks ehk arendada mahepõllumajandust paikades, mis jõude-seismise tõttu on sisuliselt mahedad. "Kasvav mahepõllumajandus aitaks ka vähendada toetustest tulenevat ebavõrdsust teiste Euroopa Liidu riikidega," lisab Eiland.Noortele ettevõtjatele looks mahepõllumajandusega tegelemine aga olulise perspektiivi, seda enam, et põlvkonnavahetus on meie maamajandussektoris tõsiseks probleemiks. Alla 35 aastaste noorte osakaal on väga madal (erinevate meetodite järgi hinnatuna vastavalt 3-9 protsenti). Samas on rõõmustav, et Soomes on noori maale elama toonud just uudne ja tervislikku toitu hindav mahepõllumajanduse idee. Nooremat põlvkonda huvitab olulisel määral rohkem, kuidas toit on toodetud ning mida ta sisaldab. Soome kogemust võiks kasutada ka Eestis noortele võimaluste loomiseks maapiirkondades.

Telia toetas Organic Estoniat uute arvutitega

Organi Estonia tänab oma 3. sünnipäeval Teliat, kes kinkis meeskonnale uued arvutid. "Selle üle on meil väga hea meel ja täname Teliat südamest toetuse eest," on Krista Kulderknup rahul.

Mahemajanduse tervikkontseptsioon

Kogu Eesti arengut võiks aga käsitleda Organic Estonia idee läbi tervikuna. Kaasaaegse infoühiskonna toimimise lahutamatu osa peaks olema ühiskonnamudelid, mis aitaks üle minna seni valdavalt konkurentsipõhiselt majandamiselt koostoimepõhisele ühismajandamisele."Selge on see, et tarneahela põhiselt on näiteks eksporditurgudele siseneda oluliselt lihtsam," kommenteerib Eiland. Ühismajandamisega tegelemine oleks infoühiskonna arengu eelduseks, sest võimaldaks üksikul edukamat toimetulekut pidevalt kasvava infohulga tingimustes. Samuti peaks silmas pidama maailma parimaid praktikaid ja teadustöid, mis ütlevad, et arengu siht peaks lähtuma looduslik-geneetilistel lätetel baseeruvatest ühiskonnamudelitest. Nende tutvustamise ja rakendamisega Eesti tingimustega tegeleb Organic Estonia meeskond ka jätkuvalt."Sõnum on, et meie puhas loodus ja sellest saadav tootmisressurss võiks olla meie riikliku kuvandi lahutamatu osa ja see väärtus, mida maailmale pakkuda. Ja samal ajal peame mõtlema kogu Eesti mahekultuurile tervikuna," kommenteerib Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960