Parima metsamajandaja tiitlile kandideerib sel aastal 9 metsaomanikku. Tänavune parim metsamajandaja kuulutatakse välja 18. augustil toimuval kogu pere metsapäeval.

- Möödunud aasta parim metsamajandaja Linda Köster perega
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Aprillis kuulutas Eesti Erametsaliit koos Erametsakeskusega välja parimate metsamajandajate konkursi, kuhu oodati kandideerima oma metsast hoolivaid ja seda vastutustundlikult majandavaid metsaomanikke. Tänavu juba 25. korda toimuvale konkursile tuli osalema 9 kandidaati, metsaomanikke on Hiiumaalt, Saaremaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Viljandimaalt ja Virumaalt.
Arpo Kullerkupp Eesti Erametsaliidust rääkis, et Eestis on üle 100 tuhande erametsaomaniku, kellel kõigil on oma metsa majandamisel oma eesmärgid ja põhimõtted. Kuna metsandus on üks Eesti majanduse alustaladest, peab ta oluliseks, et metsaomanikud oma metsa hoidmise ja jätkusuutliku majandamise eest tunnustatud saaks. „Ka tänavuste osalejate seas on väga erineva metsaomandiga ja majandamisviisidega kandidaate,“ ütles Kullerkupp, kelle sõnul annab konkurss hea võimaluse metsaomanikke tubli töö eest esile tõsta.
Konkursil osalejaid hindab 4-liikmeline komisjon, kes külastab kõigi kandidaatide metsi ning hindab metsaomanike viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võetakse ka nende põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Parima metsamajandaja tiitel antakse üle 18. augustil Haapsalu külje all Uuemõisas toimuval kogu pere metsapäeval, kus kandidaate premeerib STIHL Eesti. Ürituse raames on võimalik külastada ka mulluse parima metsamajandaja Liidia Kösteri metsa.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.