Peipsi järve koristustalgute teisel etapil õnnestus järve põhjaosast leida ja eemaldada 272 nakkevõrku. Koos järve lõunaosast eemaldatud võrkudega tuleb nende koguarvuks 624 ja kogupikkuseks hinnanguliselt 43,6 km.

- Peipsi puhastamine
- Foto: Keskkonnainspektsioon
Koristustalgute teine etapp toimus 13. ja 14. juunil Mustveest ülespoole jääval veealal. Lisaks Keskkonnainspektsiooni erinevate maakondade inspektoritele osales talgutel üks harrastuskalastajate paatkond.
Võrkude otsimisega tegeles esimesel päeval seitse ja teisel päeval kuus paati, võrkude eemaldamiseks oli kaks suuremat võrgumasinaga varustatud laeva.
Järve põhjaosas leiti lisaks triivivatele nakkevõrkudele kahest kohast hunnik mõrralina, kaks mõrraankrut köiega, üks mõrra ankruköis ilma ankruta ja paar püügivahendi tähist. „Koos võrguga tõmmati välja ka üks talvel võrkude paigaldamiseks kasutatav väike puldist juhitav allveelaev, mida kohalikud nimetavad torpeedoks. Tõenäoliselt on vesi seda juba kahjustanud, nii et vaevalt seda enam kasutada saab,“ rääkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõlemal korral olid ilmaolud väga head, mis tegi tragijate töö lihtsamaks.
Peipsi koristustalgute tulemusi kokku võttes märkis Kask, et see on üks omamoodi ettevõtmine. „Tööpäevad on tavapärasest pikemad, tegevused nõuavad sageli suuremat füüsilist jõudu ning võrkude leidmisel ja väljavõtmisel peab taluma ka ebameeldivat lõhna. Samas keegi ei nurise ning igaüks annab endast parima, et kõik sujuks ning tööd saaksid kiirelt tehtud,“ rääkis Kask.
Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamine toimub Keskkonnainspektsiooni algatusel ja seda toetab rahaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.