Maa-amet selgitab: riik ei hakka sel sügisel suuremas koguses põllumaad müüma

Maavalitsused sõlmisid põllumajandustootjatega põhiliselt kahte liiki kasutuslepinguid, mis oma kestvuselt ja olemuselt on väga erinevad — kasutusvalduse lepingud (1) ja maa ajutise kasutamise lepingud (2). Maa-amet annab maareformi käigus riigivaraks vormistatud põllumajanduslikud maad kasutusse enampakkumise teel, mille tulemusel sõlmitakse põllumajanduslikud rendilepingud (3).1. Kasutusvaldus

Maavalitsused sõlmisid üle Eesti maareformi käigus üle 5000 kasutusvalduse lepingu. Need lepingud sõlmiti 15 aastaks ja pärast selle perioodi lõppemist on neid kasutajal võimalik soovi korral pikendada veel 15 aastaks. Selliste kasutusvalduse lepingutega põllumajandustootjate kasutuses olevat maad ei ole Maa-ametil kavas üldises korras müüki panna. Kasutusvalduse lepinguga maa välja ostmine toimub eriseaduse alusel, maa väljaostmise õigus on kasutusvaldajal ja see õigus on ka päritav. Seega on oluline vahet teha, et kasutusvalduse lepingud annavad kasutajale pikaks ajaks õiguse maad kasutada ja sellise maa müümine toimub ainult siis, kui kasutaja ise soovib seda maad välja osta. Maa väljaostmise hind määratakse turuhinna järgi.2. Reformimata põllumajandusmaa ajutine kasutamine

Teise võimalusena sõlmisid maavalitsused ajutise iseloomuga põllumajandusmaa kasutuslepinguid sellisele maale, mille omanik ei olnud veel maareformi käigus selgunud. Need olid maa ajutise kasutamise lepingud, mis sõlmiti üldjuhul vaid kaheks aastaks. Kui sellise lepinguga kasutuses olnud maa sai lepingu kestvuse ajal omaniku, siis võis maa kasutusaeg jääda ka lühemaks kui kaks aastat. Need lepingud lõppesid tõesti 2017. aasta lõpus ja kui kasutaja soovis, on tal võimalus maad edasi kasutada kuni eeloleva sügiseni (31.10.2018).3. Riigivara rendilepingud

Ajutises kasutuses olnud põllumajandusmaad ja ka sellised põllumaad, mis ei ole varem kasutuses olnud, vormistatakse riigivaraks ja antakse kasutusse või müüakse riigivaraseaduse põhimõtete alusel avalikul enampakkumisel. Põllumajandusmaa aktiivne reformimine on toimunud juba mitu aastat ja Maa-amet on suunanud neid maid järjest ka rendi- ja müügi enampakkumisele.Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega võttis Maa-amet üle maaomaniku esindaja rolli. Maavalitsustega sõlmitud lepingud kehtivad samadel tingimustel edasi ja kasutaja ei pea mitte midagi selleks tegema. Juhul kui kasutajal tekib vajadus leping lõpetada, lähisugulasele üle anda või kasutusvalduses olnud maa välja osta, tuleb võtta ühendust Maa-ametiga.

Planeeritav tehingute maht

Maa-ametil ei ole kavas sel sügisel ega ka järgmisel aastal põllumaad tavapärasest oluliselt suuremas mahus müüki suunata.2018. aasta esimeses pooles on Maa-amet sõlminud 327 põllumajandusmaa rendilepingut. Sügisperioodil loodetakse rendi enampakkumisele suunata veel ligikaudu 200 – 250 maaüksust, kui paljudele neist õnnestub rentnik leida, ei oska praegu ette ennustada. Võrdluseks, 2016. aastal sõlmis Maa-amet kokku 396 rendilepingut ja 2017. aastal 428 rendilepingut.

2018. aasta esimeses pooles oleme müünud 352 ja aasta teises pooles on kavas müüki suunata kuni 200 põllumajanduslikult kasutatavat maaüksust. Sarnases mahus on põllumajandusmaid müüki suunatud ka eelneval paaril aastal.

Tiina Vooro

Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja