Koristushooaeg algas sellel aastal juba õige varakult ja järjest kogub tuure. Tänavune põud on teinud oma korrektuurid ning saagikused jäävad võrreldes eelmise aastaga oluliselt madalamaks.
Herne koristus Tartumaal
  • Herne koristus Tartumaal
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Kuiva tõttu on tõsine probleem hiljem tärganud umbrohtudega, mis teevad koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Teine tänavune probleem on teraviljades hilisvõrsete tekkimine, mis põhjustab vilja ebaühtlast valmimist ja ei lase õigel ajal koristada. Taime lehestiku närvutamine võimaldab praktilise ja ökonoomse koristuse. kasutatakse desikante siis, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised, maksimaalselt 10%, kuid need on tugevad ja vetruvad/painduvad. Keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid ning alumisel osal on enamik seemnetest mustad. See on umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust. Koristamist peaks alustama kui seeme on küps, värvunud mustaks ja niiskusesisaldus ideaalis 12% ja 15% vahel. Kontrollida kultuuri niiskusesisaldust 5 päeva pärast töötlemist, kasutades selleks vastavat niiskusemõõturit. Reglone Super’i kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua ja Dessica, kulunorm 3,0 l/ha, ooteaeg toodete kasutamisel 7 päeva.
Seega, kuna viimasel ajal on küsitud koristuseelsest taimede töötlemisest on siinkohal järjekordselt hea meelde tuletada, mida, millel ja kuidas kasutada.Ühtlasi tuletame meelde, et need kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada. Glüfosaadi kasutamise keeld kehtib kõikide kultuuride kasvuperioodil, samuti haljasväetiseks kasvatamisel ning meetaimedel. Glüfosaadid on keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks ka nendel, kes pole ühinenud KSM nõuetega. Kuna desikandid nende alla ei kuulu, siis neid tohib koristuseelselt kasutada. Küll aga on lubatud mõned glüfosaadid koristuseelseks umbrohutõrjeks va KSM nõuetega ühinenud põllumajandustootjad. Suur erinevus glüfosaatide ja desikantide vahel on preparaadi toime kiirus, kus kontaktse toimega desikandid toimivad oluliselt kiiremini kui süsteemse toimega glüfosaadid.Desikante kasutatakse taimede koristuseelseks närvutamiseks,lubatud on nii Reglone Super (150 g/l dikvaat) kui Diqua (dikvaat 200 g/l), Dessica (dikvaat 200 g/l). Tooted toimivad kiiremini kuuma päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikumalt külma sombuse ilmaga. Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu, nad on kontaktse toimega ning mõjuvad kõige efektiivsemalt kaheidulehelistele umbrohtudele ja kultuuridele (raps, hernes, uba jt). Tooted ei mõju mulla kaudu, ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Tooted on vihmakindlad juba 15 minuti möödumisel pärast pritsimist ja mõjuvad kiiresti kõikidele taime rohelistele osadele. Kõige enam kasutatakse desikante kartulil, rapsil, hernel ja oal. Kasutada on lubatud ka mitmetel teistel kultuuridel, täpsem info toote märgistusel.Siinkohal toome ära erinevatel kultuuridel toodete põhised olulised nüansid koristuseelsel kasutamisel.
Rapsil
Eelmine nädal oli mitmel pool taimedel näha lina-tähtöölase nukke, see tähendab, et järgmise põlvkonna röövikuteni on umbes nädala jagu aega. Kõigepealt tuleb nukust liblikas, kes otsib omale paarilise ning seejärel hakkab munema. Röövikute koorumiseni läheb vähemalt kolm päeva, kui ilm jaheneb siis rohkem. Raske on ette ennustada kui suureks see populatsioon kasvab. Väga suure tõenäosusega ei mune liblikas eelnevalt juba kahjustatud rapsile, kuna seal pole piisavalt toidubaasi tema järglastele. Kuna meelistoiduks on lina-tähtöölasele liblikõielised kultuurid nagu ristik ja lutsern võime ilmselt arvukamalt leida neid rohumaadelt. Aga kindlasti tuleb jätkuvalt jälgida kõiki kultuure, kuna suured kahjustused on tehtud nii suvirapsi- kui põldoa põldudel. Palju on näha põldudel suuri musti kuivanud rööviku kesti, mis tõenäoliselt on putukatel leviv viirushaigus, ei saa välistada ka seenhaigust. Konsulteerisin Eesti Maaülikooli vanemteaduri Luule Metspaluga sellise kahjustuse suhtes. Tema sõnul on suures putukate populatsioonis sageli viirused väga levinud, kui põldudel kus tõrjet pole tehtud esineb arvukalt selliseid kuivetunud röövikuid pole sageli tõrjet vaja tehagi, kuna viirus hävitab suure osa populatsioonist. Eks loodus reguleerib ise ka.Teraviljakultuurid ei ole lina-tähtöölasele väga maitsvad, kuid ta võib seal toituda. Mais, kui teravili on atraktiivne paik nukkumiseks, kuna see on varjulisem paik. Röövik võib ribastada ja närida ka maisi lehti, kuid üldjuhul pole see väga suur probleem. Jälgige jätkuvalt ka teravilju, sest on teisi öölasi nagu teraöölane, kes armastab toituda just teravilja piim- ja vahaküpsetest teradest ning võib sattuda ka ladudesse.Uued külvid
Kuna ilm on olnud väga soe, võime ette ennustada ka suurt maakirpude arvukust ja ohtu võivad sattuda talirapsi külvid. Ärge unustage jälgimast! Lisaks võib kahjustada talirapsi sügisel lehevaablase ebaröövikud, kes võivad lehti närida. Teraviljakülvidele võib olla tänavu suureks probleemiks rootsi kärbes, kelle esimene põlvkond oli erakordselt arvukas.Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti AS www.scandagra.ee

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele