Praegu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli nime kandev kool alustas tegevust 1914. aastal Kõo mõisas Kõrgemajärgulise Alampõllutöökoolina, mis 1917. aastal muudeti põllutöökeskkooliks. 1920. aastal jätkas kool tegevust Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooli nime all. Erinevate nimede all on kool tegutsenud tänaseni. Põllumajandusliku kallakuga koolist on tänaseks saanud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav kutseõppeasutus, kellele kuulub ka Baltikumi kõige täiuslikumalt säilinud mõisakompleks 29 ehitise ja rajatisega.
Käesoleval ajal ühendab kool kolm maaelu valdkonda ühtseks toiduainete ahelaks alates tooraine tootmisest, jätkates töötlemise ja toiduvalmistamise ning lõpetades teenindusega.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vilistlaspäev
Toimub 11. augustil
Päevakava
Kell 10.00 - Registreerumine
Kell 11.00 ja kell 12.00 - Ringkäigud kooli territooriumil
Kell 13.15 - Kogunemine staadionil
Kell 13.45 - Rongkäik lossi juurde
Kell 14.00 - Aktus, kontsert
Kell 16.00 - 02.00 Lendude kohtumine, tants
Vaata lisainfot SIIT.
Ajalugu on talletatud
Viie aasta eest valmis kooli ajaloost raamat "125 aastat Eesti Aleksandrikooli asutamisest". Toimetuse kolleegiumi, koostaja Aimur Joandi ja toimetaja Anneli Sihvarti koostöös ja kokkuleppel sündinud teos on läbilõige kooli arengust. Aimur Joandi soovis põhjalikumalt käsitleda kooli varasemat ajalugu, kuid maht, 344 lehekülge, seadis piirid.
Igal juhul on kooli töötajate ja vilistlaste artiklid huvipakkuvad ja mõnus lugemine. Näiteks soovitan sealt raamatust lugeda Olustverelase, Viljandi muuseumi töötaja Heli Grosbergi artiklit "Olustvere - mälestised ja mälestused", mis on kerge lugemine ka võõramale inimesele, kes Olustvere nii hästi ei tea-tunne.
Tehnikumi vilistlasena oli ka minul võimalus mõned lood kirja panna ja tutvuda käsikirjaga. Mõne autori vaatenurgad sündmuste kirjeldamisel on ajas muutunud. Kahjuks on vaid põgusalt juttu näiteks tehnikumi spordi hiilgeagadest 1960. ja 1970. aastatel.
Taolisi raamatuid on vilistlaste algatusel ilmunud enamiku põllumajandustehnikumide kohta. Varasemalt on välja antud ka brošüüre, mis tutvustavad õppimisvõimalusi. Aga ilmub ka uusi teoseid. Näiteks ka Jäneda Põllumajanduskeskkooli vilistlased, kes tähistavad kooli asutamise 100. aastapäeva tänavu 18. augustil, annavad välja juba teise kooli ajalooraamatu, esimene ilmus 2004. aastal.
Teeks näituse
50 aasta eest olid põllutehnikumid Antslas, Väimelas, Räpinas, Palamusel (Luual), Kuremaal, Jänedal, Vinnis, Türil, Kehtnas, Vana-Võidus, Olustveres, Tihemetsas ja Õisus. Kuna paljud neist koolidest on tänaseks likvideeritud või kaotanud oma iseseisvuse, on aeg koondada kõik need raamatud ühte kohta näitusena. Põllumajandushariduse jäädvustamine EV 100 valguses annab selleks võimaluse. Sobivaim koht minu arust on selleks Olustvere Teenindus- ja maamajanduskool, mis siiani põllutarkust jagab.
Ajalugu tervikuina nähtavaks
Aimur Joandi Olustvere raamatut võib võrrelda Arvo Sirendi koostatud teostega Eesti Põllumajandus XX sajandil, mille autorid olid oma valdkonna asjatundjad.Maaeluministeerium koostab oma juubeliks novembris 100 fotoga raamatut. Loogiline, et selleks ajaks tuuakse ministeeriumi näitusele ka mullu oktoobris põllumajandusmuuseumisse saadetud ENSV põllumajandusjuhtide pildid. Iga ajastu põllumajandusinimesed väärivad me riigi juubeliaastal tunnustamist. Maaülikoolis on seintel edukate vilistlaste fotod, mingil moel on aga avalikuse eest kadunud eelmiste rektorite pildid.Kui me talletame oma põllumajanduse ajalugu, siis olgu see täielik ja aus!
Heino Laiapea
Olustvere ST vilistlane 1970