Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esitleti uut leivaraamatut
Leiba õpiti tegema umbes 7000 aastat tagasi, Eestis on rukkileiba söödud ligikaudu tuhat aastat. Tööstusliku leivateo algusajaks peetakse aastaid, mil tööstused hakkasid auru kasutama. Rukkileib on eestlaste üks rahvusliku identiteedi sümbol ja tööstusliku leivatootmise ajaloo jäädvustamine oluline samm selle sümboli hoidmisel ja väärtustamisel.
Raamatu esitlusel ütles MTÜ Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe, et raamat on kõigele lisaks hea õppematerjal, mis sobib kasutamiseks koolides ning viskas õhku mõtte, et Eestis võiks olla ka üks leivamuuseum. Kaldmäe oli väga tänulik raamatu autoritele, SA Eesti Maaelumuuseumid direktorile Merli Sillale ning kõigile raamatu ilmumisele kaasaaitajatele.
Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati ning tõi välja detaile Eesti tööstusliku leivatootmise ajaloost.
Raamat „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“ on oluline etapp leiva kui rahvusliku sümboli väärtustamisel.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele