19. oktoobril esitleti Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel raamatut „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“. Raamatu autorid on Kaarel Vissel ja Monika Levkin ning väljaandja MTÜ Eesti Leivaliit.

- Põllumajandusmuuseumis esitleti leivaraamatut „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“
- Foto: SA Eesti Maaelumuuseumid
Leiba õpiti tegema umbes 7000 aastat tagasi, Eestis on rukkileiba söödud ligikaudu tuhat aastat. Tööstusliku leivateo algusajaks peetakse aastaid, mil tööstused hakkasid auru kasutama. Rukkileib on eestlaste üks rahvusliku identiteedi sümbol ja tööstusliku leivatootmise ajaloo jäädvustamine oluline samm selle sümboli hoidmisel ja väärtustamisel.
Raamatu esitlusel ütles MTÜ Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe, et raamat on kõigele lisaks hea õppematerjal, mis sobib kasutamiseks koolides ning viskas õhku mõtte, et Eestis võiks olla ka üks leivamuuseum. Kaldmäe oli väga tänulik raamatu autoritele, SA Eesti Maaelumuuseumid direktorile Merli Sillale ning kõigile raamatu ilmumisele kaasaaitajatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati.
- Foto: SA Eesti Maaelumuuseumid
Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati ning tõi välja detaile Eesti tööstusliku leivatootmise ajaloost.
Raamat „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“ on oluline etapp leiva kui rahvusliku sümboli väärtustamisel.
Seotud lood
Yara on formuleerinud YaraVita® tooted kas vesilahuse või suspensioonina, vastavalt sellele, kuidas ja mis aja jooksul on taimedele toiteelemendid vajalikud. Vesilahus tähendab seda, et toiteelemendid on vees juba eelnevalt lahustatud ning seetõttu on nad taimedele koheselt ja kiiremini kättesaadavad. Samas on nende toimeaeg tänu sellele lühem, kui näiteks suspensioonidel.