Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esitleti uut leivaraamatut
Leiba õpiti tegema umbes 7000 aastat tagasi, Eestis on rukkileiba söödud ligikaudu tuhat aastat. Tööstusliku leivateo algusajaks peetakse aastaid, mil tööstused hakkasid auru kasutama. Rukkileib on eestlaste üks rahvusliku identiteedi sümbol ja tööstusliku leivatootmise ajaloo jäädvustamine oluline samm selle sümboli hoidmisel ja väärtustamisel.
Raamatu esitlusel ütles MTÜ Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe, et raamat on kõigele lisaks hea õppematerjal, mis sobib kasutamiseks koolides ning viskas õhku mõtte, et Eestis võiks olla ka üks leivamuuseum. Kaldmäe oli väga tänulik raamatu autoritele, SA Eesti Maaelumuuseumid direktorile Merli Sillale ning kõigile raamatu ilmumisele kaasaaitajatele.
Esitlusel viibinud maaeluminister Tarmo Tamm meenutas aegu, kui leiba labidaga ahju visati ning tõi välja detaile Eesti tööstusliku leivatootmise ajaloost.
Raamat „Tööstuslikust leivatootmisest Eestis“ on oluline etapp leiva kui rahvusliku sümboli väärtustamisel.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele