Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 25. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaid maheviljaäris tegutsenud Kedder asutas 2016. aastal firma Rae Vili OÜ, mille esimene, veidi alla üheksa kuu pikkune majandusaasta paistis igati edukas. "Ettevõtte loomisele sai tõukeks vajadus pakkuda klientidele – mahetalunikele – paremaid hindu ja tingimusi mahevilja realiseerimisel," kirjutas Kedder aruandes. Käivet tegi firma 1,76 miljonit eurot ja teenis ka korraliku, 115 000eurose kasumi. 2017. aastal läks kõik veelgi paremini – käive kahekordistus 3,54 miljonile euroni ja kasum tõusis üle kolme korra, 368 364 euroni.

Järsku läks aga firma seis halvaks.

Tagaajamine mööda külavaheteed

Tänavune esimene poolaasta päädis 1. juunil tehtud likvideerimiskandega. Likvideerija Kaupo Meieri juulis esitatud seletuse kohaselt tekkis firmal poolaastaga kahjum 400 000 eurot, kuna klientidele müüdud teravili oli halva kvaliteediga, mispeale viimased tahtsid hinna alandamist ning nõudsid leppetrahve.

Raul Pärendsoni firma Kerseli OÜ aitas Kedderil vilja vedada. Asjad läksid tema kirjelduse kohaselt hapuks tänavu kevadel, kui Kedder hakkas võlgu jääma – Kerselile kokku ligi 25 000 eurot. Koos toona Kerselis logistikuna töötanud Jaanus Akkermanniga mindi Kedderit lõpuks tema Peetri küla kodust otsima. Viimane aga otsustas kutsumata külaliste eest põgeneda.

"Saime ta aadressi teada. Seal on kinnine territoorium, tõkkepuu on ees ja kaamerad. Maja juures oli vaikus. Mul auto oli tõkkepuu taga...me jäime sinna nagu juttu ajama. Eks ta aknast passis ja arvas, et me olime läinud. Tõmbas tuurid üles, mina ots ringi ja järele ... Seal on lamavad politseinikud ja õueala, ma lasin lõpuks tagasi. Jaanus saatis talle kõrvalistmelt sõnumi, et ega sa ei pääse. Veerand tunni pärast saatis sõnumi, et saame Peetri Selveri ees kokku. Saime siis kokku ja ta hakkas rääkima, jutu käigus tuli välja, et me olime hoopis talle võlgu," kirjeldas Pärendson.

Jaanus Akkermanni sõnul väitis Kedder, et hoopis teda on petetud nii tarnijate kui ka viljavedajate poolt. "Tema versioon on, et talumehed on teda petnud, andnud talle halva kvaliteediga vilja. Transpordiettevõte (Kerseli - toim) on ka petnud teda, suuremaid arveid teinud. Samas on ta kõik need arved aktsepteerinud," märkis Akkermann. Tõepoolest, Rae Vili nõuab Kerselilt peaaegu täpselt sama suurt summat, kui ise viimasele võlgu on.

Meestel on teooria, miks Kedder sellisesse seisu jõudis. Mullu oli Eestis viljakasvatuseks ebasoodsalt niiske ilm. Pärendson arvab, et Kedder sai tõenäoliselt põllumeestelt nii parema kui ka viletsama kvaliteediga vilja, mille otsustas siis kokku segada ja kogu kupatuse kvaliteetse saagi pähe maha müüa. "Võttis ühest kohast kasti põhja ja teisest kohast pani paremat peale," sõnas Pärendson.

Kaua see skeem aga ei püsinud. "Välja tuli see nii, et ta ostis mitu tuhat tonni kokku ja pani laeva peale. Laev läks sihtpunkti, seal võeti mitmest kohast proovid, ju siis sattuski halb proov," arvas Akkermann.

Tegi uue firma

Akkermann teab, et eelmise aasta lõpus võeti Rae Viljalt mahetunnus ära, millest Kedder aga põllumehi väidetavalt ei informeerinud. "Kui tal see laeva asi hukka läks, oleks võinud ju põllumeestega ühendust võtta, et olukord on selline, et olen saanud teie käest halva kvaliteediga vilja ja peaksime hinna üle vaatama. Tegi näo, et maksab kõrget hinda, et kaupa veel ja veel kätte saada," oli Akkermann nõutu.

Jaanuaris lõi Kedder aga uue keha nimega Järva Vili, mis läks taas maheregistrisse. Kahtlus on, et sinna on liikunud ka raha. "Suures plaanis tundub, et ta on seda raha niisama ka ära kantinud. Ta ei tohiks miinuses või nullis olla. Päris suure koguse ise vedasin tal Soome, seal oli samamoodi segatud vili. Ainult mõni koorem tuli tagasi, sai ikka hea raha," rääkis Akkermann.

Eriti kurioosne on see, et veebruaris sõlmisid Järva Vili ja Rae Vili laenulepingu, millega esimene andis viimasele ligi 172 000 eurot laenu. Sellest ligi 99 000 eurot läks otse LHV-lt võetud laenu tagasimaksmiseks. Küsimus on, kust vaevalt kuu aega eksisteerinud Järva Vili üldse laenu andmiseks raha leidis.

Eitab süüdistusi

Ka Äripäev käis Kedderil ukse taga. Rae külas asuval majal olid rulood viimseni ette tõmmatud ja uksele koputades ei reageerinud esialgu keegi, kuigi esikus oli kaks paari jalanõusid. Mõne aja pärast tuli aga uksele ilmselt Kedderi poeg, kes väitis, et kedagi peale tema kodus pole. Toimetusse jõudes oli ajakirjaniku postkastis Kedderi kiri, kus mees palus saata küsimused kirjalikult. Vastuses eitas ta süüdistusi.

"Rae Vili ei ole erinevaid partiisid kokku seganud," kirjutas ta. "Probleem tekkis sööda mahekaeraga, mida ostes mükotoksiinide tase oli 3000–4000 kandis, aga kogu laevapartiist võetud proov näitas Saksamaa laboris taset 8300. Kogu partii läks biogaasiks. Sellest sai asjaomaseid talunikke ka teavitatud," sõnas Kedder.

Samuti pole ta enda sõnul Rae Vilja varasid ei Järva Vilja ega Nurme Vilja alla liigutanud. Küll tunnistas ta, et ka Järva Vili on võlgu jäänud.

22. augustil asutas Kedder kolmanda firma – Nurme Vili OÜ – ja 26. septembril läks Järva Vili omakorda likvideerimisele.

Kirev taust

Omaenda firma asutas Kedder 2016. aasta aprillis vahetult pärast Wiru Vilja müügijuhi kohalt lahkumist.

Lahkumise asjaolud jäävad aga segaseks, kuna toona Wiru Viljaga seotud olnud inimesed keeldusid asja kommenteerimast. "Ma ei taha oma nime koos Kedderiga lehes näha," ütles üks. Teine puhkes juba Kedderi nime kuuldes naerma. Kõik andsid aga mõista, et ajakirjanik on õigel teel. Kedder ise ütles, et lahkus Wiru Viljast poolte kokkuleppel.

Kui minna ajas kaugemale tagasi, siis 2008. aasta oli Kedderi jaoks eriti must. Nimelt jäi ta siis riigikohtus lõplikult süüdi riigi viljareservi mahamüümises. Postimees kirjutas toona, et 2003. aasta jaanuarist 2004. aasta märtsini kasutasid Rakvere Viljasalves töötanud Kedder, Vladimir Semjonov ja Sergei Karakai hoiul olnud riigi julgeolekureservi vilja firma majanduslikes huvides ning müüsid seda nii vilja kui ka jahuna. Kokku tekitasid mehed riigile määratu kahju – 28,6 miljonit krooni. Kedderit karistati toona aga vaid tingimisi vangistusega.

Jaanus Vogelberg

Äripäev AS