Augustis teatavaks saanud plaan rajada Võrumaale 360 000 pealine munakanafarm on nüüdseks avalikkuse ette laotanud nii kohaliku rahva vastuseisu kui vallavõimu vastuolulised otsused, mis otsapidi ka kohtusse jõudnud.
Sedamööda, kuidas vaidlused tuure koguvad, kasvab kunagise Väimela näidissovhoostehnikumi omaaegne farmikompleks tasapisi võssa. Kohtuvaidlus peab lõppeks selgitama, kas kellelgi on õigust selles kohas üldse enam loomakasvatusega tegeleda.
  • Sedamööda, kuidas vaidlused tuure koguvad, kasvab kunagise Väimela näidissovhoostehnikumi omaaegne farmikompleks tasapisi võssa. Kohtuvaidlus peab lõppeks selgitama, kas kellelgi on õigust selles kohas üldse enam loomakasvatusega tegeleda.
  • Foto: Ain Alvela
Väimela kanala rajamise saaga on avalikkuse tähelepanu köitnud ja ühiskonnas laialdast kõlapinda saanud alates augustikuisest rahvakoosolekust, kus kanalaga kaasnevat haisu ja sellega seotud elukeskkonna halvenemist pelgavad kohalikud inimesed seadsid kahtluse alla sellise suurfarmi rajamise seaduslikkuse. Asuti korjama allkirju kanala vastu, neid saadi lõpuks kokku 627, tõsi – sadakond rohkem, kui asulas üldse elanikke.
Ehitusloa saatus selgub kohtus
Lisaks selgus, et juba läinud aasta 14. detsembril on Võru vald välja andnud ehitusloa Väimela asula külje all endise farmikompleksi kinnistul kanafarmi rajamiseks kunagiste lehmalautade rekonstrueerimise teel ja uue sõnnikuhoidla ehitamiseks. Kusjuures ehitusluba pole antud kanala arendajale OÜle Lõuna-Eesti Talumuna, mille taotluse alusel 2017. aasta kevadel kanafarmi detailplaneering algatati, vaid hoopis Põlva ettevõttele OÜ Jäneselaane, mis on läinud aasta lõpus sai ka planeeringuala kinnistute omanikuks. Just seda ehitusluba aluseks võttes tegi PRIA põhimõttelise otsuse eraldada Jäneselaanele pool miljonit eurot hüvitist tehtud investeeringutele, kui kanala saab valmis hiljemalt 2020. aasta kevadeks.
„Tunnistan, et Väimelas tabas meid ootamatu tagasilöök. Kui 1,5 aastat tagasi vallavalitsusse detailplaneeringu algatamise taotluse viisin, siis oldi seal kahe käega kanala rajamise poolt. Ka üheltki naabrilt ei kostnud mingeid protsestisignaale. Praegu aga oleme sunnitud tõdema, et Võru vald oleks võinud saada laialt tuntud munavallaks, sai aga hoopis munadeta vallaks,” arutleb Tõnu Vetik. „Surve teatud grupi poolt kasvas vallale lihtsalt niivõrd suureks, et lõi ka ilmselt ametnikud pahviks. See oli n-ö väsitamise taktika. Aga edaspidi tuleb ilmselt hakata kõiki jutuajamisi kuidagi fikseerima ja igat kokkulepet senisest täpsemalt dokumenteerima, et oleks selge sott, kes millisel seisukohal on.”
KOMMENTAAR: Planeering ja ehitusluba on vastuolulised
Jäneselaanele väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa osas taotletakse kohtus nende tühistamist. Põhiargumendid: lauda ja sõnnikuhoidla ehitamiseks pidanuks planeerimisseaduse järgi koostama detailplaneeringu, seda nõuet aga eirati, läbi viimata on keskkonnamõjude hindamine ning seda isegi ei kaalutud, projekteerimistingimused ja ehitusluba anti välja naabreid ja kogukonda sellest isegi mitte teavitamata, sisulisest kaasamisest rääkimata.
Seda, kui suurt kanafarmi Jäneselaane tegelikult plaanib, täna teada ei ole. Vaidlustatud aktidest ja ehitusprojektist see välja ei tule. Kuigi arendaja väidab, et kavandab vaid ca 40 000 kanaga farmi, siis sõnnikuhoidla on plaanitud sama suur kui detailplaneeringus käsitletud, ligi kümme korda suuremale farmile. Seetõttu ei maksa neid väiteid puhta kullana võtta.Farmi suurusest sõltumata ei tohiks 2018. aastal ja Eesti Vabariigis sedavõrd oluliste mõjudega lubade väljastamine salaja (isegi naabreid teavitamata), menetlusreegleid eirates ja mõjusid hindamata olla mingil juhul aktsepteeritav.
Siim Vahtrus SA Keskkonnaõiguse Keskus jurist
Omaaegne tööstuspargi rajamine jäi soiku
Igatahes on süütuna näiv kanalaprojekt tänaseks liikuma pannud juristide raskeväe – Jäneselaane palkas ennast kohtus esindama Allar Jõksi, Rauameister SA Keskkonnaõiguse Keskus juhataja ja juristi Siim Vahtruse.
Aare Hollo tunnistab, et kogu Väimela kanala ümber toimuv loob kogu vallale avalikkuses kahtlemata negatiivse kuvandi.„Ega see ei tee rõõmu, kui anname ka tulevastele arendajatele sõnumi, et siiakanti ei lubata midagi uut teha,” nendib ta. „Arendajast, kes on ostnud selle tootmismaa, ja tema õigustatud ootustest seal ettevõtlusega tegeleda tuleb ka aru saada. Minu arust pole vastaseisu kujundamine päris õigesti toimunud. Kanala vastu koguti 627 allkirja, seda on üksjagu rohkem kui Väimelas üldse elanikke. Ma leian, et n-ö moraalselt oleks põhjendatud allkirja andmine ikka vaid siis, kui see inimese elu otseselt puudutab.”Hollo sõnul on iga töökoht vallale tähtis, samas on ta seisukohal, et nende loomiseks ei saa paiksete inimeste elu võimatuks muuta.„Mina pole õige inimene ütlema, kas selle kanalaga kaasneva hais seda tähendaks. Selleks peame rohkem kuulama ja ka usaldama spetsialistide ja teadlaste hinnanguid,” räägib ta. „Praegu on meil kujunenud nii, et igaüks on saanud justkui üleöö suureks kõikide elualade eksperdiks. Seda mitte ainult Väimela kanala puhul, aga üldse”
Tõe huvides olgu lisatud, et kümmekond aastat tagasi, kui lõpetas tegevuse Väimela sigala, koostati praegu vaidluste objektis olevale alale strateegiline arenguplaan, mille kohaselt tuleks sinna asutada tööstuspark, kus nähti tegutsemas eelkõige Võrumaa Kutsehariduskeskuse tegevust ja seal õpetatavaid erialasid (puidu-, metalli-, infotehnoloogia, mehhatroonika erialad) toetavaid ettevõtteid. Projekti vedamiseks loodi ka MTÜ, aga siiani pole arenguid toimunud ning farmide alune maa on ikka kirjas tavalise tootmismaana.
STATISTIKA: Jõudsalt kasvab vaid mahemunade tootmine
kanamunade tootmine (mln tk)aasta tootmine (sh mahe)2013 189,9 (1,59)2014 199,4 (2,54)2015 204,4 (2,46)2016 199 (2,81)2017 207 (3,42)Impordi osakaal kodumaise munatoodanguga võrreldes on püsinud aasta-aastalt vahemikus 40–45%, 2017. aastal toodi Eestisse 89,1 miljonit importmuna (ligi 43% omatoodangust), mis pärinesid peamiselt Lätist, Leedust ja Poolast.Muna tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud — 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, 2009. aastal 182, 2012. aastal 198 ja 2015. aastal 225 muna. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importmuna, nii värsket kui töödeldut.
Jagades toodangu tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks 69%. Võttes arvesse ka eksporti, siis selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90% koorega importmunast toodi 2016. aastal Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti päritolu munadest eksporditi 86% Lätti ja Leetu. Eesti mune söövad ka näiteks rootslased ja norrakad.
Allikas: statistikaamet
Puurikanade mune kauplused peagi ei soovi
OÜ Lõuna-Eesti Talumuna soovis Väimelasse loodavas farmis hakata pidama õrrekanu, sest nõudlus õrrekanamunade ehk muna nr 2 järele üha kasvab, supermarketid on teatanud, et puurikanamune (muna nr 3) mõne aasta pärast enam müüki ei võeta.
Sellepärast peavad kõik munatootjad peagi õrrekanade pidamisele üle minema. Tõnu Vetik räägib, et kaubandusketid on andnud munatootjatele neli-viis aastat üleminekuaega. Pärast seda on kaks võimalust – kas impordime kõik munad piiri tagant või lähevad Eesti munatootjad üle õrrekanade pidamisele. Kui praegu impordib Eesti juba pea poole kanamunadest, siis olukorras, kui salomnelloosi laastamistöö tõttu on senine suur munatootja OÜ Sanlind turult väljas ja kui puurikanamune enam kusagil müüa ei saa, tuleb hakata sisse vedama juba 70% Eestis tarbitavatest munadest.Teiseks kinnitab Vetik, et kanade söödas ega ravimites ei kasutata grammigi antibiootikume. „Munakanad vaktsineeritakse levinumate haiguste vastu,” selgitab ta. „Kui aga munakanade farmis mingi taud avastatakse, siis lähevad linnud üldjuhul hävitamisele, mingisugune ravi seal enam niikuinii kõne alla ei tule.” Kanasõnnik, mida tekkib 40–45 tonni päevas, kogutakse ammoniaagihaisu levimise vältimiseks konteineritesse ja veetakse regulaarselt ka farmi juurest minema.
Ain Alvela
põllumajandus.ee kaasautor

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele