Viljelusvõistlus toimus tänavu juba 14 korda. Parimad viljakasvatajad selguvad kolme teguri põhjal - saagikus, tulukus ja kvaliteet. Võidu annab kolme ala summa.

- Viljelusvõistlus 2018 parimad Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Võistlusele registreeriti kevadel 26 põldu ning lõpptabelisse jõudis neist 19 tulemust. Võistlemas oli 1 talirüpsipõld, 2 talirapsipõldu, 4 odrapõldu, 5 rukkipõldu, millest 2 olid mahedad, 5 nisupõldu, kus ka 1 oli maheviljelusega ning üks mahekaera ja kaks põldherne põldu.
Kuna tänavune ilm, jahe kevad ja põuane suvi, ei soosinud viljakasvatust, siis ka võistluspõldude tulemused jäid eelnevatele aastatele veidi alla, ehk saagikuse rekordeid tavatehnoloogiatega ei tulnud. Küll aga sai Raplamaa põllumees Tiit Tamm rekordsaagi maherüpsiga - 2,1 t/ha.
Parim rukkikasvataja sel hooajal oli Aare Leidik, kes kasvatas võidupõllu koos oma poja Raineriga. 36,8 hektari suurusel põllul kasvas sort ’Bono’ ja saaki tuli 9,6 tonni hektarilt ning teistest kõrgemad olid ka tulukuse ja kvaliteedi näitajad. Teise koha saavutas Tanel Tõrvand Vitsjärve Põldur OÜst ja kolmandale kohale tuli Savikoto Agro OÜ agronoom Tuuli Vaarak.
Maherukki kasvatamise eest tunnustati Jüri Ilvest Caro Mahe OÜst ja Märtin Rõõmusaart Raismikuoja OÜst.
Otrade klassis jäi püsima Naeris OÜ juhi Aivar Treibergi rekord 2015. aastast, kus tookord õnnestus saada saagiks 12 tonni hektarilt. Tänavuse parima odrasaagi kasvatas Erik Paalman Põlvamaalt, Paali Seemnekeskuse põllult saadi saagiks tubli 9 tonni hektarilt, sort mida kasvatati oli ’KWS Tenor’. Teisele kohale tuli sama sordiga Margus Klais Rämsi Agro OÜst ning kolmandale kohale Katrin Tootsman Paunvere Agro OÜst. Kui kahel esimesel põllul kasvas talioder, siis Tootsmani põllul kasvas varajane oder.
Ka nisu puhul jäi püsima Voore Farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa 2015. aastal püsitatud rekord, mis oli toona 10,7 t/ha. Tänavu tõid head saagikuse- ja kvaliteedinäitajad esikoha Jaan Tõksile Perevara ASist. Tõks kasvatas talinisu ’Edvins’ ja sai saagiks 8,2 t/ha.
Teise koha saavutas Margus Klais Rämsi Agrost ja kolmanda Tuuli Vaarak Savikoti Agrost.
Parima mahenisu saagiga üllatas Jüri Ilves Caro Mahe OÜst, kes kasvatas sorti ’Mooni’ ja sai saagiks 3,8 t/ha.
Jüri Ilves oli ka parim mahekaerakasvataja, kasvatades kaera ’Peppi’, mis andis saagiks 3,8 t/ha kohta.
Parimaks rapsikasvatajaks osutus Keit Kirila Jõgevmaalt Kerseli OÜst, kelle saak oli 5,3 tonni hektarilt ja ka arvestuslik tulukus oli suurepärane. Veidi kesisemaks jäi kvaliteet. Sort mida võitja kasvatas oli ’DK Seax’. Teine koht läks Perevara ASile, kus Jaan Tõks kasvatas sorti ’Mercedes’ ning kolmas koht maherüpsi kasvatanud Tamme Talu peremehele Tiit Tammele, kelle põllul kasvas sort ’Legato’.
Ka rapside-rüpside klassis jäi püsima 2015. aastast pärit saagirekord 6,9 t/ha, mille tookord saavutas Margus Lepp Voore Farm OÜst.
Üldvõitjad 2018
RAPSKeit Kirila, Kerseli OÜ – 5,3 t/ha (taliraps ’DK Seax’)ainer ja Aare Leidik, Luunja Mõis OÜ – 9,6 t/ha (’Bono’)Erik Paalman, Paali seemnekeskus – 9,0 t/ha (talioder ’KWS Tenor’)Jaak Tõks, Perevara AS – 8,2 t/ha (talinisu ’Edvins’)Margus Klais, Rämsi Agro OÜ– 5,5 t/ha (põldhernes ’Alvesta’)
•
TALIRUKIS
• R
ODER
•
NISU
•
PÕLDHERNES
•
Põldhernega võistlesid kaks võistlejat. Parimaks osutus Margus Klais Tartumaalt saagiga 5,5 tonni hektarilt, teise tulemuse tegi Erik Paalman Paali Seemnekeskusest. Esimese võistleja saak oli 5,5 t/ha ja teisel 5,0 t/ha.
Võitjad viib
YARA Eesti koostöös teiste
Viljelusvõistluse korraldajatega preemiareisile Yara Pocklingtoni väetisetehasesse Inglismaal.
Pane tähele!
Ürituse ettekanded on leitavad
SIIT.
SIIN.
Konverentsi videosalvestused on järelvaadatavad
Viljelusvõistlus 2018

46 fotot
- Viljelusvõistlus 2018 Foto: Meelika Sander-Sõrmus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.