Aeg väetada rohumaid
Rohumaade tasakaalustatud väetamine on kõrge ja stabiilse saagi aluseks ning väetamine mõjutab taimede toorproteiini sisaldust ja rohusaagi suurust.
Rohumaade juurestiku kasv algab juba siis, kui mulla temperatuur on kerkinud veidi üle 0 kraadi. Sellega seoses algab ka toitainete omastamine varakevadel – varajase väetamisega on võimalik kindlustada märkimisväärne saagilisa.
Varakevadine pealtväetamine
Kevadine pealtväetamine annab rohumaadele võimaluse kasvatada kvaliteetne põhisööt. Kõige intensiivsema kasvuga ja suurima saagiga on esimene niide. NS väetise kasutamist tuleks kaaluda esimesel võimalusel, nii kui põld kannab. Oluline on, et kriitilisteks kasvuperioodideks oleks lämmastik taimedele kättesaadav – ära jäta taime nälga!
Lämmastikväetist antakse igale niitele eraldi, sõltuvalt taimiku koostisest, mullast ja kasutusotstarbest. Lämmastik on eriti oluline taimede kasvu alg- ja lõppfaasis.
Rohumaade väetamise seminaril esitletud Yara katsetulemused Soomest tõestasid varajase N-iga väetamise positiivset efekti. Soomlased on varajase N-iga väetamise katsetes tulemuseks saanud ligi 2000 kg KA/ha enamsaaki.
LOE LISAKS:
Vaata rohumaade seminari ettekannet SIIT.
Oluline on kasutada väävlit sisaldavat lämmastikväetist sest, see parandab taimede lämmastiku omastamise võimet ja tagab kõrgema proteiinisisaldusega saagi. Rohumaade väetamist planeerides võiks silmas pidada, et N:S suhe oleks 11:1.
Loe lisaks: Õige väetamine = kvaliteetne silo
Allikas: Baltic Agro AS
Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.
Pollumajandus.ee toetajad:
