- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeg väetada rohumaid
Rohumaade juurestiku kasv algab juba siis, kui mulla temperatuur on kerkinud veidi üle 0 kraadi. Sellega seoses algab ka toitainete omastamine varakevadel – varajase väetamisega on võimalik kindlustada märkimisväärne saagilisa.
Varakevadine pealtväetamine
Kevadine pealtväetamine annab rohumaadele võimaluse kasvatada kvaliteetne põhisööt. Kõige intensiivsema kasvuga ja suurima saagiga on esimene niide. NS väetise kasutamist tuleks kaaluda esimesel võimalusel, nii kui põld kannab. Oluline on, et kriitilisteks kasvuperioodideks oleks lämmastik taimedele kättesaadav – ära jäta taime nälga!
Lämmastikväetist antakse igale niitele eraldi, sõltuvalt taimiku koostisest, mullast ja kasutusotstarbest. Lämmastik on eriti oluline taimede kasvu alg- ja lõppfaasis.
Rohumaade väetamise seminaril esitletud Yara katsetulemused Soomest tõestasid varajase N-iga väetamise positiivset efekti. Soomlased on varajase N-iga väetamise katsetes tulemuseks saanud ligi 2000 kg KA/ha enamsaaki.
LOE LISAKS:
Vaata rohumaade seminari ettekannet SIIT.
Oluline on kasutada väävlit sisaldavat lämmastikväetist sest, see parandab taimede lämmastiku omastamise võimet ja tagab kõrgema proteiinisisaldusega saagi. Rohumaade väetamist planeerides võiks silmas pidada, et N:S suhe oleks 11:1.
Loe lisaks: Õige väetamine = kvaliteetne silo
Allikas: Baltic Agro AS
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Põllumajandus- ja Toiduamet võttis 2023. aastal kokku 456 proovi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele