Rohumaade tasakaalustatud väetamine on kõrge ja stabiilse saagi aluseks ning väetamine mõjutab taimede toorproteiini sisaldust ja rohusaagi suurust.

- Kevadine pealtväetamine annab rohumaadele võimaluse kasvatada kvaliteetne põhisööt.
- Foto: Pixabay
Rohumaade juurestiku kasv algab juba siis, kui mulla temperatuur on kerkinud veidi üle 0 kraadi. Sellega seoses algab ka toitainete omastamine varakevadel – varajase väetamisega on võimalik kindlustada märkimisväärne saagilisa.
Varakevadine pealtväetamine
Kevadine pealtväetamine annab rohumaadele võimaluse kasvatada kvaliteetne põhisööt. Kõige intensiivsema kasvuga ja suurima saagiga on esimene niide. NS väetise kasutamist tuleks kaaluda esimesel võimalusel, nii kui põld kannab. Oluline on, et kriitilisteks kasvuperioodideks oleks lämmastik taimedele kättesaadav – ära jäta taime nälga!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lämmastikväetist antakse igale niitele eraldi, sõltuvalt taimiku koostisest, mullast ja kasutusotstarbest. Lämmastik on eriti oluline taimede kasvu alg- ja lõppfaasis.
Rohumaade väetamise seminaril esitletud
Yara katsetulemused Soomest tõestasid varajase N-iga väetamise positiivset efekti. Soomlased on varajase N-iga väetamise katsetes tulemuseks saanud ligi 2000 kg KA/ha enamsaaki.
LOE LISAKS:
Vaata rohumaade seminari ettekannet
SIIT.
Oluline on kasutada väävlit sisaldavat lämmastikväetist sest, see parandab taimede lämmastiku omastamise võimet ja tagab kõrgema proteiinisisaldusega saagi. Rohumaade väetamist planeerides võiks silmas pidada, et N:S suhe oleks 11:1.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui plaanid oma aeda uut muru rajada, ei ole august ega varasügis sugugi hilja – pigem vastupidi. Augusti keskpaik pakub murukülviks just sobivaid tingimusi: muld on veel soe, niiskust jagub ning enne külmade saabumist on piisavalt aega, et muru saaks juurduda. Sügisel rajatud muru tärkab kevadel kiiremini ja tugevamana, pakkudes eelise varasemas arengus.