Metsanduse murekohtade lahendamiseks kogunes vabatahtlikest koosnev metsakogu

Möödunud nädalavahetusel kogunes Nelijärvel esimest korda Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud metsakogu, kus arutati metsanduses lahendamist vajavaid probleeme ning võimalikke lahendusi. Metsakogu ettepanekud esitatakse ekspertidest ja teadlastest koosnevale juhtkogule, kes arvestab nendega uue arengukava koostamisel.

Arutleti metsanduse teemadel.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Keskkonnaministeerium on alustanud järgmise kümnendi, aastateks 2021.-2030. metsanduse arengukava (MAK2030) koostamist, kuhu kaasatakse metsanduse eksperdid, teadlased ja huvirühmad. Lisaks neile on metsanduse arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida ka soovi avaldanud eraisikutel, osaledes rahvakogu-laadse metsakogu töös. Metsakogu arutelud lähtuvad möödunud aastal arengukava ettevalmistuse käigus sõnastatud probleemidest, mis on jagatud kolmeteistkümneks probleemirühmaks.

„Nelijärvel sel nädalavahetusel toimunud metsakogu arutelud jäid üldiselt rahulikuks, ehkki oli ka emotsionaalsemaid hetki. Andsime korraldajatena endast parima, et huvide väljendamiseks oleks kõigil võrdsed võimalused ning üldiselt see õnnestus,“ kirjeldas kohtumise meeleolusid sotsioloog Peeter Vihma, kes on MAK2030 kaasamismudeli autor. "Oli ka näha, et kahe päeva jooksul arenes osalejate vilumus nii arutelusid pidada kui ka ettepanekuid sõnastada,“ tõi Vihma välja metsakogu rolli arutelukultuuri edendamisel. „Seepärast olen kindel, et metsakogu teisel kogunemisel sõnastatud ettepanekud tulevad veelgi detailsemad ja suurema ühisosaga.“

Esimesel metsakogu päeval tutvustati liikmetele metsanduse taustamaterjali ja päeva lõpus toimus hääletus, millega selgitati välja kuus kõige enam huviäratavat probleemirühma. Esimesel nädalavahetusel jõuti arutada kahte neist — metsanduse institutsionaalse korralduse probleemirühma ning raiete ja ökoloogiliste väärtuste tasakaalustamise probleemirühma. Teiseks nädalavahetuseks on metsakogu valinud väga mitmekesise valiku probleemirühmi, mis käsitlevad kõigi nelja valdkonna (nii kultuuri, sotsiaal-, majanduse kui ka ökoloogia valdkonna) probleeme.

„Kõige olulisemate ettepanekute sõelumiseks viidi läbi nii arutelud laudades kui ka ühised ettepanekute hääletamised. Kokku tehti 28 ettepanekut,“ selgitas Peeter Vihma lauale jäänud probleemrühmade välja selgitamist.

Esialgu arutati probleeme väiksemates rühmades ning seejärel juba terve metsakoguga ühiselt. Kui esmalt arutatakse läbi kuus kõige teravamat probleemrühma, siis viimasel päeval jäetakse aega ka ülejäänud, seni põhjalikuma tähelepanuta jäänud probleemirühmade valikuliseks aruteluks.

Metsakogu teisel päeval, 31. märtsil nimetati kandidaadid, kelle seast metsakogu liikmed valivad kohtumiste viimasel päeval, 7. aprillil enda kaks esindajat ning kaks asendusesindajat MAK2030 koostamise huvirühmade aruteludesse.

Metsakogusse loositi osalemishuvi üles näidanud inimeste seast 50 inimest. Valikust jäid välja juba juhtkogus osalevad inimesed ja sidusorganisatsioonide liikmed. Loosimisel püüeldi territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole.

Metsakogu kohtumised toimuvad kokku kahel nädalavahetusel. Metsakogu järgmised arutelud toimuvad 6.-7. aprillil Sagadis.

Lisainfo MAK2030 algatamise ettevalmistava protsessi, metsanduse kaardistatud probleemide, alusuuringu, MAK2030 algatamise töörühma kohtumiste ja metsakogu kohta on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150