Linda Eensaar • 10. aprill 2019
Jaga lugu:

Ülo Kivine: Eesti ei ole trendide looja, aga me oleme hästi nutikad ja tublid

Eesti piimatööstuse üks kogenumaid juhte, Saaremaa Piimatööstuse juhataja Ülo Kivine töötab saare peal veel vähem kui kuu aega ning juba on kuulda vihjeid selle kohta, kes tippjuhi järgmiseks endale napsab.

Ülo Kivine töötas Teres põhimõtteliselt 20 aastat ja ütleb, et sai sealt enamiku oma töömehe pagasist. Fotol Ülo Kivine 2012. aastal.  Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Kivine on töötanud piimatööstustes juhtivatel ametitel üle 25 aasta: Tallinna Piimakombinaadis, Oliver Kruuda juures Tere ASis ning alates 2015. aastast Saaremaa Piimatööstuses. Kivine on sealjuures ka päriselt piimandust õppinud juht.

Räägitakse, et nüüd liigub Kivine edasi ettevõttesse E-Piim. Kivine ütles, et tal on kindlasti soov rakendada ennast piimanduses. "Ja õnneks on siin ka piisavalt arvestatavaid valikuid," ütles ta.

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ei andnud samuti täpset vastust. "Kindlalt räägime siis, kui Ülo on päriselt üle kontoriukse astunud, et allkiri anda.”

Ülo Kivine lahkub Saaremaa Piimatööstuse juhi kohalt.   Foto: Liis Treimann

Kivine ütles, et lahkumine Saaremaa Piimatööstusest oli tal pikemat aega plaanis - täpsemalt eelmise aasta sügisest. Enne oli tarvis mõni mastaapsem ja põnevam projekt lõpetada, rääkis ta intervjuus Äripäevale.

Nii et suured plaanid said siis teil Saaremaal tehtud?

Ei saa öelda, et lõpuni tehtud, aga suurte plaanide teatud etapid said realiseeritud. Miski ei ole töötlevas tööstuses, eriti piimatööstuses, kunagi valmis.

Minu kodu on ikkagi Tallinnas ja kuivõrd töö on Saaremaal, siis seda teekonda oli ikka palju. Ma üks aasta isegi pidasin arvestust, siis tuli aastas umbes 110 praamisõitu. Aga siin tasub kohe mainida, et püsiühenduse pooldaja ma ei ole. Just seepärast, et Saaremaa tooted on erismaised ja eraldatus tagab selle.

Saaremaa nime kasutavad brändimisel mõnikord ka mandri-tegijad. Mida te sellest arvate?

Ega ma hästi muidugi ei arva. Valimistel annavad valijad oma hääle ja poliitikud peaksid seda järgima. Niisamuti hääletavad ka tarbijad leti ees. Kui keegi hakkaks kasutama lihtsalt niisama Saaremaa nime, siis ma arvan, et see on tarbijate ootuste petmine. Miks tahetakse Saaremaad kasutada? Järelikult on see märk heast tootest. Saaremaa tooted on erilisemad, ja mitte ainult piimatooted.

Kuivõrd keeruline oli kaugtööd teha?

Kaugtöö tegemine on okei, aga töötleva tööstuse ettevõtet tuleks juhtida kohapeal. Piimatööstuse protsessid on võrreldes paljude teiste töötleva tööstuse harudega erinevad. Me töötame 24/7. Me varume piima põhimõtteliselt ööpäevaringselt. Kiiresti riknev on nii tooraine kui ka sellest valmiv toode.

Aga siis oleks ju sild hea?

Jah, selles kontekstis oleks sild kindlasti väga tervitatav, sest kaupade ja ka muu liikumine on aeganõudev, samuti lisab kulusid. Pigem olen mõelnud, et sild võiks olla Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Hiiumaale sõit oleks läbi Virtsu, praam sõidaks ca tund kiiremini ja liinil sõidaks neli alust väljumisega iga 15 minuti tagant. Riik ei peaks enam mõtlema Rukki kanali süvendamisele.

Te mainisite, et otsus Saaremaa Piimatööstuse juhtimine lõpetada ei olnud kerge. Milles raskus seisnes?

Väga palju uusi asju sai loodud. Eelmisel aasta tõime turule uue piima: Saaremaa ÖKO täispiim. Alles paar nädalat tagasi valiti see toode hõbemärgiga Eesti parimaks piimatooteks. Kaks aastat tagasi sai selle tunnustuse Old Saare juust, mis saavutas lõpuks ka üldvõidu ning pärjati Eesti parima toiduaine tiitliga.

Kindlasti on kahju kolleegidest, meil on tubli meeskond ja ma arvan, et ka saarlased võtsid mu omaks.

Tavaliselt räägitakse et Saaremaal on see omaksvõtmine just keeruline?

Jah, seda saab küll öelda, et saarlane ja lõuna-eestlane on erinevad ja omaksvõtmine võttis mingi aja. Aga ma õppisin saarlasi tundma ja arvan, et ma kohanesin päris hästi. Saaremaa Piimatööstus on pikkade traditsioonidega ettevõte, mille tekkest möödus äsja 60 aastat. Aga juustu on Saaremaal toodetud ikka väga väga ammu. Esimene juust Eestis toodetigi Saaremaal ja seda presenteeriti juba 1851. aastal Londoni EXPO messil.

Mis teil Saaremaa Piimatööstuses kõige rohkem õnnestus?

Mul on siiralt hea meel, et tööstuse piima varumise numbrid on väga palju tõusnud ja seda nii Saaremaa kui ka Hiiumaa tootjate puhul. Kui ma Saaremaale läksin, siis varus ettevõte aastas 42 000 tonni piima, kuid eelmisel aastal juba üle 50 000 tonni.

Kindlasti on märgiline, et 2016. aastal alustasime esimese suurtööstusena Eestis mahetoodete tootmist. Mahepiim oli Saaremaal ja Hiiumaal juba varem olemas. Ma leidsin, et oleks aus see tooraine eraldi toodeteks väärindada ja anda mahetootjatele selle eest eraldi preemiat.

Lisaks palju selliseid investeeringuid, mis kohe välja ei paista, näiteks renoveerisime suure osa elektrisüsteemidest. Elekter on meil siin saare peal üldse väikestviisi huumor ja see pole isegi tuulte ja tormidega seotud. Voolu kõikumist ja häireid on lihtsalt väga tihti. Viimase aasta jooksul on juba neli juhust olnud, mis on meile väga tõsiseid tagajärgi toonud.

Kui palju piima Saaremaalt välismaale ekspordiks läks?

Kuskil kolmandik läks ekspordiks. Juustust eksportisime sisuliselt poole. Võid me ei müü tõesti ühtki pakki Eestist välja. Saaremaa või on Eestis hästi hinnatud ja me müüme 100% võist koduturul.

Üldse on Eesti piimavarustatus 180%. Piimatööstuse inimesena näen kindlasti, et on tootmis- ja ekspordivõimalusi. Oluline on, et Eestis toodetud piim siin ka väärindataks.

Piim on odav, kvoote ei ole ja üle Euroopa on piima rohkelt. Kuidas selles äris ellu jääda?

Tuleb otsida uusi turge, sest piimandus on hästi volatiilne. 2014. aasta sügisel sulgus Venemaa turg ning aastatel 2015-2016, kui ma Saaremaale läksin, oli väga keeruline aeg, sest Saaremaa tehase toodangust läks põhimõtteliselt kõik Venemaale. Oli tarvis kiiresti tegutseda. Praegu eksporditakse kõige rohkem Itaaliasse ja Kreekasse. Läheb ka Lätti ja muidugi Soome.

Milline on Eesti piimatööstuse arenguruum?

Võib-olla on probleem Eesti väiksus. Kui me ka välismaa turule liigume, siis kaugetesse riikidesse sisenemine ei ole kerge – ekspordi suunas tuleks Eestis koostööd teha. Kui üks ettevõte sõidab kuhugi oma näidiskohvriga ja samas lennukis on teine ettevõte samuti oma kohvriga ning nad lähevad üksteise teadmata samasse riiki, võib-olla isegi sama kliendi juurde, siis see ei ole väga produktiivne. Miks mitte viiagi välja ja turundada ühtset Eesti brändi, mille alla Eesti tooted on kogunenud? Sellega tuleb palju tööd teha, teatud riikide ostjad on traditsioonidega ja ennast peab tõestama.

Näiteks teie Itaalias?

Itaalia on hästi suur ja traditsiooniline juustumaa. Itaalia on samas importmaa, sest neil ei ole nii palju piima ja Itaaliasse on võib-olla isegi lihtsam siseneda. Aga küsimus on kaugematest riikides, näiteks Hiina, Jaapan, Korea, Ladina-Ameerika. Tere AS on kuuldavasti Vietnami turule sisenemas. E-Piim on Jaapani suunal tugevat tööd teinud. Samas on kõigil neil suundadel takistuseks meie väiksus.

Millised tootearendustrendid on piimatööstuses?

Vaatame, kuhu maailm liigub. Soomes on uus trend kaeratooted. Neid ei tohi nimetada piimaks, aga kaerast valmistatud tooted on uus trend. Nii ka mahetooted, mis mõni aasta tagasi olid poelettidel vähemuses, aga mille osakaal tõuseb jõudsalt. Töötlejad peavad jälgima, kuhu trend liigub. Paraku Eesti ei ole trendide looja, aga me oleme hästi nutikad ja tublid, et neid trende hästi omaks võtta ja järgida.

Millist nõu oleks vaja järgmisel Saaremaa Piimatööstuse juhil?

Kindlasti tuleks arvestada hetkeolukorraga. Meie keskkond – poliitiline ja majanduslik – on väga turbulentne. Suured muutused on siinsamas Euroopa Liidus, Suurbritannias. On räägitud Euroopa Liidu ja NATO ühtsusest. Alles kolm aastat tagasi tühistas Euroopa Liit esmatasandil piima tootmiskvoodid, eelmisel aastal taganeti üle 30 aasta toiminud interventsiooni süsteemist. Kunagi ei saa öelda, et midagi on alati “nii”. Tuleb hinnata ja jälgida olukordi hetkedes ja püüda operatiivselt otsustada.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee