Robin Saluoks: Innovatsiooni üks tugevaid allikaid on laiskus

Allan Martinson, Marit Martin, Robin Saluoks ja Kaarel Kotkas Pärnu juhtimiskonverentsil.  Foto: Urmas Kamdron

“Ega enne 23. eluaastat ei olegi võimalik juht olla, kui ise ettevõtet ei loo, eks,” ütles Pärnu juhtimiskonverentsil eAgronomi asutaja Robin Saluoks, kes ühtlasi on 2018. aasta noor ettevõtja.

Koos temaga osalesid konverentsi paneelis “Mida teevad noored juhid teisiti?” ettevõtte Veriff asutaja Kaarel Kotkas, värbamistööriista Hunder5 tegevjuht Marit Martin. Vestlusringi modereeris investor Allan Martinson.

Kui arutelu peamine mõte rõhutab nende juhtide mitte just väga kõrget vanust, siis noored juhid ise seda inimeste edukusel määravaks ei pea. “Ma vaatan sobivust kogemuse järgi. Olenemata vanusest võib olla kogemusepagas erinev,” ütles Kotkas. Saluoks märkis, et võib-olla pole ka kogemus nii tähtis. “Tähtsad on ju ka julgus ja pealehakkamine. Vanus ei mängi mingit rolli. Või siis ainult juhul, kui oled alla 21aastane ja tahad USAsse minna,” ütles ta.

Oma kogemuse põhjal tõi konkreetse näite Marit Martin: “Meie värbamislähenemine ei keskendu CVdele. Vaatame oskusi ja potentsiaali. Üks kandidaat vastas suurepäraselt tööga seotud küsimustele, lahendas ülesandeid hästi ja jättis intervjuul adekvaatse mulje. Nii sõlmisime lepingu ja kui ta tööle tuli, avastasime, et ta on veel kaks kuud 17aastane. Tõesti, vanus on subjektiivne,” kinnitas Martin.

Noore inimese eelis on pidevalt kogeda uut

Nii et tõsiseltvõetavuse jaoks ei ole vaja halli pead, kuid mõnel juhul võib see ikkagi asjad lihtsamaks teha. Saluoks usub, et on kergem toodet müüa, kui müügimees on kliendiga sarnane: näiteks vanuse ja kogemuse poolest. “Kui mina oleksin läinud põllumehe juurde, et näed siin on uus programm, see mida enne tegid, on vale, siis oleks mind sama teed tagasi saadetud,” rääkis Saluoks, kuid lisas, et kasutas hoopis võtet küsida põllumeestelt julgelt nõu, et programmi täiustada ja hoopis niimoodi koostöö luua.

Tihti alustavad noored juhid kärjääri õpingute kõrvalt. Siin tekib tihti küsimus, kas jätkata õppimisega või keskenduda palju praktilist kogemust pakkuvale tööle. Siinkohal läksid noorte kõneisikute arvamused mõnes kohas lahku. Kolm eriala lõpetanud Martin väärtustab väga kõrgharidust ja koolis käimist. “See annab distsipliini ja keskendumise ning sõprused, mis käivad minuga kaasas viimse elutunnini. Ülikoolis tekib nii-öelda kultuuribaas, mis aitab edasi ja teeb tugevamaks,” ütles ta.

Haridus edukust ei takista

Saluoks nõustus, et ülikool ongi just kasulik eelkõige tulevikus vajalike kontaktide loomiseks. “Õppimine ise on ju meeletult äge, aga diplomi saamine ei ole minu arvates nii tähtis. Ma ei mõista hukka neid, kes tahavad lõpetada – mõnel ongi hea omadus viia asjad lõpuni. See on võimas,” kirjeldas Saluoks, kel endal jäid eAgronomi kõrval IT-õpingud siiski pooleli.

Kotkas võttis asja kokku nii: “On inimesi, kes on ülikoolis õppimiseks, aga tänapäeval on nii palju rohkem võimalusi ja lähenemisi õppimiseks. Igas koolis saab õppida, aga erinevused tulevad inimestest, isiksustest. Minu soov juhina ei ole näiteks see, et kõik oleks minu näoga. Ma valin Veriffi inimesi selle järgi, kelle näoga või kelle olemuse suunas võiks midagi liikuma hakata,” avas Kotkas enda kui juhi nägemust.

Lumehelbekese väljend tekitab allergiat

Loomulikult ei jäänud arutelust välja kurikuulus lumehelbekeste teema. Martin, kes enda sõnul on nendega kokku puutunud küll, ütles selle põlvkonna kiituseks, et tegelikult on neil meeletu töötahe. “Aga neil on nii palju võimalusi ja sellest võib pea otsas laiali minna. Kui ainult suund kätte anda, võivad nad künda hommikust õhtuni. Ja kui kiidad ka, siis teevad veel rohkem. Ja siis ühel hetkel on nii palju teinud, et suudavad teistelegi kogemusi jagada,” rääkis Martin, kes ennast loomult õrnaks lumehelbekeseks ei pea.

Selliseks ei pea end ka Kotkas: “Ma pigem näen suures plaanis seda, et meile on loodud keskkond, kus survestatakse, et normaalne on teha rohkem. Me raiskame oma elu palju töötades. Ja tegelikult pole kunagi sellist raha, mis suudaks võrdsustada seda aega, mis kaob suure ja arutu töö alla.” Kotkas peab oluliseks targalt, aga mitte raskelt töötamist.

Work smart, not hard

Niisamuti tuli näiteks Saluoksal nutikas idee eAgronomi keskkonna loomiseks. Ta tahtis oma elu mugavamaks teha: samal ajal, kui ta alustas ülikoolis IT-õpinguid, aitas ta isa tööde, laoseisude, finantside planeerimisel, inimeste juhtimisel ja arvestusel. “Need on kõik Exceli tabelid ja sa oled nagunii itimees – tee neid,” oli Saluoksa isa pojale öelnud. “Innovatsiooni üks tugevaid allikaid on laiskus. Laisana otsisin paremaid lahendusi, aga suurt valikut teravilja kasvatajatele ei olnud. Nii et pidin ise midagi välja mõtlema,” rääkis Saluoks.

LOE LISAKS:

eAgronom: tarkvara võlu ja aja kokkuhoid peituvad lihtsuses

Kõik kolm juhti olid seda meelt, et ehk on noortel lihtsam olla paindlikud nii aja kui ka paiga suhtes, kus tööd teha, aga ka suurte muutuste juures, mis võivad ette tulla. Esiteks on nad kasvanud pidevalt ja kiiresti muutuva maailma keskel. “Me peame kogu aeg end taaslooma, sest tööd muutuvad ka kogu aeg. Kümme aastat tagasi ei olnud ettevõtetes sellist asja nagu sotsiaalmeedia juht. See on värskelt genereeritud amet,” tõi Martin näite.

“Töö paindlikkuse koha pealt: me ei tee seda tundide pärast, vaid töö enda pärast. Vabadus teha kus ja millal ei tähenda, et poleks vastutust töö valmimise ees,” lisas Kotkas.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931