Eesti Aiandusliidul täitus tänavu 30. tegutsemisaasta, see sündmus vääris tähistamist seminaripäevaga. Külalisesinejana sai sõna Hollandi puu- ja juurviljakasvatajate esindaja Driekus van de Ven, kes rääkis meie aiandustootjatele sellest, kuidas läheb nende ametivendadel Hollandis.
Hollandi puu- ja juurviljakasvatajate esindaja Driekus van de Ven.
  • Hollandi puu- ja juurviljakasvatajate esindaja Driekus van de Ven.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Esmalt tegi van de Ven ülevaate Hollandi puu- ja juurviljakasvatussektorist numbrites. Välja saab tuua selle, et ollakse nii impordis kui ekspordis ses sektoris tegijad kogu maailma mastaabis. Abiks on siis kindlasti ka tasemel logistikavõimalus, näiteks on ju Roterdami sadam Euroopa suurim.
„Kui inimesed mõtlevad Hollandi peale, siis meenuvad esmalt puukingad ja tulbid. Samas on hoopis puu- ja köögiviljasektor meie majanduses kõige kaalukam sektor. Sellele järgneb lihatööstus, piimandus ja alles siis iluaiandus,“ rääkis Driekus van de Ven. „Nii ekspordime me 11,3 miljardi euro eest 152 riiki. Enim ekspordime sibulat, kusjuures eelmise aasta saak kannatas põua käes ja nõudlus viis hinna üles.“
Driekus van de Ven’i sõnul on oluliseks ekspordi partnerriigiks Saksamaa, kuhu läheb suurtes kogustes tomatit, paprikat ja kurki. Samuti tehakse sealsete ettevõtjatega tihedat koostööd külastades sealseid messe, näiteks Grüne Wochet, oma toodetu promomiseks. Samuti on oluline turg ka Ühendkuningriigid. „Muidugi teeb meid ärevaks seal toimuv, ootame Brexiti tulemusi. Praegu oleme sinna eksportinud enim kurki ja tomatit. Nüüd kardame, et meie jaoks sel suunal eksport langeb, sestap tegeleme uute võimaluste otsimisega. Järeldada saab seda, et Brexit toob kaasa selle, et need puu- ja köögiviljad, mis meil olid planeeritud Suurbritannia turule, need lähevad nüüd mujale Euroopa Liidu turule ja see toob kaasa ülepakkumise ja hindade alanemise,“ selgitas olukorda van de Ven.
Driekus van de Ven’i sõnul on nende ühistu eesmärgiks toimiva ringmajanduse väljaarendamine, kus rõhk just keskkonnasäästlikul majandamisel. Selleks on kindlasti vaja leida erinevaid uusi tehnoloogiaid ja uusi agrotehnilisi lahendusi. Ta tõi näite, et aianduses väheneb järjest enam taimekaitsevahendite kasutus, sest näiteks katmikaladel tootes on kaasatud biolooglised abimehed ehk kasurid, kes kahjulikke putukaid söövad või siis kimalased kes tolmeldavad. „See on üks näide, aga vaja on uusi lahendusi ka avamaal kasvavatele kultuuridele,“ lisas ta.
Puhas energia on samuti teema omaette. „Aiandus on energiamahukas tootmine just katmikalal. Et aiandussektor on suur maagaasi kasutaja, siis otsitakse ka siia uusi lahendusi. Nüüd on kasutusel maaküttelahendused, mis on tõhus alternatiiv ja poole odavam kui isegi päikesepaneelide kasutamine. Samas on selle tehnoloogia kasutuselevõtt suur investeering,“ lausus Hollandi ühistu esindaja.
Ta lisas, et oluline on ka see kui palju maksab tänapäevaste lahenduste haldamine.
„Ka logistikat tuleb arendada ja mitte vaid tavapärast logistikat kus rekka viib koorma kuhugi jaeketti, vaid ka e-poodidest kaupa telliv klient peab oma kauba saama kätte kiirelt ja mugavalt,“ tõi ta veel ühe näite teemadest, mis vajavad läbimõtlemist.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele