Hollandi aiandustootjaid mõjutavad nii poliitika kui kliimamuutused

Eesti Aiandusliidul täitus tänavu 30. tegutsemisaasta, see sündmus vääris tähistamist seminaripäevaga. Külalisesinejana sai sõna Hollandi puu- ja juurviljakasvatajate esindaja Driekus van de Ven, kes rääkis meie aiandustootjatele sellest, kuidas läheb nende ametivendadel Hollandis.

Hollandi puu- ja juurviljakasvatajate esindaja Driekus van de Ven.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Esmalt tegi van de Ven ülevaate Hollandi puu- ja juurviljakasvatussektorist numbrites. Välja saab tuua selle, et ollakse nii impordis kui ekspordis ses sektoris tegijad kogu maailma mastaabis. Abiks on siis kindlasti ka tasemel logistikavõimalus, näiteks on ju Roterdami sadam Euroopa suurim.

„Kui inimesed mõtlevad Hollandi peale, siis meenuvad esmalt puukingad ja tulbid. Samas on hoopis puu- ja köögiviljasektor meie majanduses kõige kaalukam sektor. Sellele järgneb lihatööstus, piimandus ja alles siis iluaiandus,“ rääkis Driekus van de Ven. „Nii ekspordime me 11,3 miljardi euro eest 152 riiki. Enim ekspordime sibulat, kusjuures eelmise aasta saak kannatas põua käes ja nõudlus viis hinna üles.“

Driekus van de Ven’i sõnul on oluliseks ekspordi partnerriigiks Saksamaa, kuhu läheb suurtes kogustes tomatit, paprikat ja kurki. Samuti tehakse sealsete ettevõtjatega tihedat koostööd külastades sealseid messe, näiteks Grüne Wochet, oma toodetu promomiseks. Samuti on oluline turg ka Ühendkuningriigid. „Muidugi teeb meid ärevaks seal toimuv, ootame Brexiti tulemusi. Praegu oleme sinna eksportinud enim kurki ja tomatit. Nüüd kardame, et meie jaoks sel suunal eksport langeb, sestap tegeleme uute võimaluste otsimisega. Järeldada saab seda, et Brexit toob kaasa selle, et need puu- ja köögiviljad, mis meil olid planeeritud Suurbritannia turule, need lähevad nüüd mujale Euroopa Liidu turule ja see toob kaasa ülepakkumise ja hindade alanemise,“ selgitas olukorda van de Ven.

Turustavad 80% Hollandi puu- ja köögivilja toodangust

Tootjate ühistul Fresh Produce Centre on suur roll kogu riigi puu- ja köögivilja turul. „Meie organisatsioon ühendab importijaid ja eksportijaid, tootjaid ja müüjaid. Meil on 320 liiget. Siin ma näen vähenemist, sest nii mõnedki väiketootjad ühinevad. Praegu on meie liikmete käive kokku 15 miljardit eurot. Anname oma sektoris ekspordist päris suure osa,“ tutvustas ta. „Asume Haagi lähedal – tegeleme turu teemadega, logistika, IT, turunduse, aga ka toitumis- ja tervisealase teavitustööga. Meil on ka eraldi osakond, mis tegeleb kõikide infotehnoloogiat puudutavate teemadega. Näiteks üritame me leida lahendust toodete etikettidele, mis aitab paremini jälgida toodete liikumist ja hiljem nende päritolu tuvastada.“

Muidugi on ühistus igapäevased taimekasvatuse- ja taimetervise ning toiduohutuse teemad. „Järjest enam määrab meie töid ja tegemisi ka poliitika, just maksupoliitika. Hiljuti tõusis Hollandis puu- ja juurvilja käibemaks seniselt kuuelt protsendilt üheksa protsendini, see vähendab meie arvates tarbimist. Me üritame valitsust mõjutada, et läbi maksude tõusu nad vähendavad tarbimist, misläbi väheneb tervisliku toitumise osakaal ja see on halb,“ rääkis van de Ven.

Hollandi puu- ja köögiviljasektoris on tootjaorganisatsioon enamasti ühistu vormis. Kasvatajad teevad koostööd turunduse ja pakendamise vallas. Jagavad turuinfot ja teadmisi, arendavad välja uusi tootmistehnoloogiaid, parandavad logistikat – seda selleks, et toota võimalikult efektiivselt ja saada kasumit.

Holland on küll väike riik, aga ollakse üks suurimaid aiandustootjaid. Enamus toodetust eksporditakse. Driekus van de Ven ütles, et eksport muutub aasta-aastalt järjest keerulisemaks.

„Järjest enam on erinevaid tõkkeid ekspordile, sest riigid tahavad kaitsta oma turgusid, väites et teevad seda toiduohutuse tõttu. Sageli tuuakse argumendiks see, et toit võib olla ohtlik tarbijale, sisaldada kahjulikke organisme või olla mingil muul moel ohtlik tervisele. Konkurents on Euroopa ja kolmandate riikide vahel tihe. Igal juhul tuleb Euroopa tootjaid kaitsta ja tootjad ise peavad võtma rohkem vastutust,“ ütles ta. „Lihtne on öelda, et otsige omale uued turud. Peale Venemaa embargot, oleme leidnud uued turud Aasias. Aga siin on omad riskid ja riikidel aiandustootmisest erinev arusaam. Näiteks nõuavad hiinlased, et pirne tuleb kasvatada hügieenilistel põhjendustel teatud kõrgusel maapinnast. Arusaadav, aga meil on pirne seni teistmoodi kasvatatud. Nüüd tuleb meil seega oma tootmine üle vaadata ja kohanduda.“

Kliimamuutused ja tarbija ootused sunnivad leidma uusi lahendusi

Hollandi aiandustootjatele on väljakutseks üleilmses plaanis kliimaga seonduv, kusjuures järjest enam on probleemiks liiga põuased hooajad. Ka toidu raiskamine, pakendijäätmed ja vaesus on murekohaks. Driekus van de Ven tõi välja ka selle, et tarbijad on võõrandunud toidutootmisest, neil pole aimugi aianduses toimuvast ja nad ei hooma, kuidas toit nende lauale jõuab ning kergekäeliselt süüdistatakse tootjaid selles, et need ei tee midagi keskkonnasäästu nimel.

Driekus van de Ven’i sõnul on nende ühistu eesmärgiks toimiva ringmajanduse väljaarendamine, kus rõhk just keskkonnasäästlikul majandamisel. Selleks on kindlasti vaja leida erinevaid uusi tehnoloogiaid ja uusi agrotehnilisi lahendusi. Ta tõi näite, et aianduses väheneb järjest enam taimekaitsevahendite kasutus, sest näiteks katmikaladel tootes on kaasatud biolooglised abimehed ehk kasurid, kes kahjulikke putukaid söövad või siis kimalased kes tolmeldavad. „See on üks näide, aga vaja on uusi lahendusi ka avamaal kasvavatele kultuuridele,“ lisas ta.

Puhas energia on samuti teema omaette. „Aiandus on energiamahukas tootmine just katmikalal. Et aiandussektor on suur maagaasi kasutaja, siis otsitakse ka siia uusi lahendusi. Nüüd on kasutusel maaküttelahendused, mis on tõhus alternatiiv ja poole odavam kui isegi päikesepaneelide kasutamine. Samas on selle tehnoloogia kasutuselevõtt suur investeering,“ lausus Hollandi ühistu esindaja.

Ta lisas, et oluline on ka see kui palju maksab tänapäevaste lahenduste haldamine.

„Ka logistikat tuleb arendada ja mitte vaid tavapärast logistikat kus rekka viib koorma kuhugi jaeketti, vaid ka e-poodidest kaupa telliv klient peab oma kauba saama kätte kiirelt ja mugavalt,“ tõi ta veel ühe näite teemadest, mis vajavad läbimõtlemist.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150