Putukad põllul – aeg teha seiret

Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi kui talirapsi. Aastad on näidanud, et kapsakoi on eelkõige ohtlik suvirapsile. Suvirapsil kahjustatakse noore taime sisemisi lehti ja kasvukuhikut, mille tulemusena võib kogu taim hukkuda. Püsivalt soojade ja kuivade ilmade korral süüakse lehed roodudeni paljaks. Teise põlvkonna röövikud kahjustavad tavaliselt juulis, siis vigastatakse ka kõdra algmeid, mistõttu taimel areneb vähem seemneid. Seega võivad oma kahjustusega märkimisväärselt saaki alandada.

Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid. Kuna praegu on taliraps õitsemiseelses kasvfaasis või juba õitseb (Lõuna-Eestis), siis sobiv munemispaik on alumised noorte võrsete õisikud. Kuna majanduslikust aspektist pole kõige alumised võrsed olulised saagikandjad, ei tekitata ka majanduslikku kahju. Lisaks kattub tänavu õitsemisaegne valgemädaniku ja kõdra-peitkärsaka tõrje röövikute väljatulekuga, seega tõrjudes eelnimetatud kahjureid, hoitakse ka kapsakoi kontrolli all.

Kapsakoi arvukus ja tema rüüste erineb aastati – tõusuperioodid vahelduvad mõõnaga, seejuures võib vahe olla 10–15-kordne. Massilise leviku aastatel võib kahjustatud saada kuni 90% taimedest ja peaaegu kogu saak võib hävida. Eestis annab kaks põlvkonda, mõnel aastal ka kolm, suurem on teise põlvkonna kahjustus juulis-augustis.

Kapsakoi valmik on pisike hallikas liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15-17 mm. Puhkeasendis tiivad kausjalt koos. Eestiivad hallikaspruunid, tagatiivad tumehallid ripsmeliste servadega. Lendlus algab tavaliselt mai lõpus, tänavu tänu soojadele ilmadele algas lendlus varem.

Kapsakoid munevad ristõieliste lehtede alumisele küljele leheroodude lähedusse, ühekaupa või mõnemunalise grupina. Nad munevad väga erineval ajal, osa neist hakkab kohe munema ja osa võtab ette pikemaid rändeid ning muneb hiljem. Üks emane võib muneda kuni 200 muna. Munad on alguses valkjaskollased, hiljem tumedad. Soodsates temperatuuri tingimustes nagu praegu, kooruvad munadest 4-5 päeva pärast väikesed röövikud. Täiskasvanud röövikud on 12 mm pikkused, roheka keha ja pruuni peaga röövikud, kes puudutamisel hakkavad elavalt vingerdama või laskuvad võrgendi abil lehelt alla. Röövikud on toidutaimega ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad. Esimese kasvujärgu röövikud kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad lehe alumisel küljel, jättes epidermise terveks, seetõttu tekib akensööm. Hiljem taime kasvades epidermis kuivab ja rebeneb, taime lehed muutuvad pitsiliseks. Röövikujärk kestab olenevalt õhutemperatuurist 3-5 nädalat.

Esimese põlvkonna röövikud nukkuvad tavaliselt juuni keskpaigast alates lehtede alaküljel hõredast võrgendist kookonis. Nukuperiood kestab 1,5-2 nädalat, ning seejärel ilmub teine põlvkond. Talvitub nukuna taimejäänustel või mujal varjatud kohas, möödunud pehme talv soosis kapsakoide talvitumist. Eestis annab kaks põlvkonda, mõnel aastal ka kolm.