Putukad põllul – aeg teha seiret

Soojad ilmad on põldudel putukad aktiivseks muutnud. Mõnel pool lendleb kapsakoi, samuti on näha rapsipõldudel maakirpe. Vaadake üle ka suviteraviljapõllud, kuna 1-2 lehe faasis võivad kõrsvilja-maakirbud märkimisväärset kahju teha. Rapsil hiilamardikat ei tohiks ka tähelepanuta jätta.

Kapsakoi kahjustus.  Foto: Tiiu Annuk / Kevili

Kapsakoi (Plutella xylostella sün. P. maculipennis) arvukus ja tema rüüste erineb aastati ja kuna sel aastal on kapsakoisid näha kohati väga arvukalt peame olema valmis, et kahjustuse ulatus võib kujuneda tavaliselt suuremaks. Tavalisest kõrgem õhutemperatuur soosib kapsakoi arvukust. Kindlasti tuleb teha seiret.

Suvirapsi varasemad külvid on juba idulehtede faasis, sel ajal kahjustab neid maakirp (Phyllotreta spp). Jälgige ka suvirapsi külve!

Kapsakoi kahjustus

Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi kui talirapsi. Aastad on näidanud, et kapsakoi on eelkõige ohtlik suvirapsile. Suvirapsil kahjustatakse noore taime sisemisi lehti ja kasvukuhikut, mille tulemusena võib kogu taim hukkuda. Püsivalt soojade ja kuivade ilmade korral süüakse lehed roodudeni paljaks. Teise põlvkonna röövikud kahjustavad tavaliselt juulis, siis vigastatakse ka kõdra algmeid, mistõttu taimel areneb vähem seemneid. Seega võivad oma kahjustusega märkimisväärselt saaki alandada.

Kapsakoi röövikud suvirapsil.  Foto: Tiiu Annuk / Kevili

Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid. Kuna praegu on taliraps õitsemiseelses kasvfaasis või juba õitseb (Lõuna-Eestis), siis sobiv munemispaik on alumised noorte võrsete õisikud. Kuna majanduslikust aspektist pole kõige alumised võrsed olulised saagikandjad, ei tekitata ka majanduslikku kahju. Lisaks kattub tänavu õitsemisaegne valgemädaniku ja kõdra-peitkärsaka tõrje röövikute väljatulekuga, seega tõrjudes eelnimetatud kahjureid, hoitakse ka kapsakoi kontrolli all.

Kapsakoi arvukus ja tema rüüste erineb aastati – tõusuperioodid vahelduvad mõõnaga, seejuures võib vahe olla 10–15-kordne. Massilise leviku aastatel võib kahjustatud saada kuni 90% taimedest ja peaaegu kogu saak võib hävida. Eestis annab kaks põlvkonda, mõnel aastal ka kolm, suurem on teise põlvkonna kahjustus juulis-augustis.

Kapsakoi valmik on pisike hallikas liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15-17 mm. Puhkeasendis tiivad kausjalt koos. Eestiivad hallikaspruunid, tagatiivad tumehallid ripsmeliste servadega. Lendlus algab tavaliselt mai lõpus, tänavu tänu soojadele ilmadele algas lendlus varem.

Bioloogia

Kapsakoid munevad ristõieliste lehtede alumisele küljele leheroodude lähedusse, ühekaupa või mõnemunalise grupina. Nad munevad väga erineval ajal, osa neist hakkab kohe munema ja osa võtab ette pikemaid rändeid ning muneb hiljem. Üks emane võib muneda kuni 200 muna. Munad on alguses valkjaskollased, hiljem tumedad. Soodsates temperatuuri tingimustes nagu praegu, kooruvad munadest 4-5 päeva pärast väikesed röövikud. Täiskasvanud röövikud on 12 mm pikkused, roheka keha ja pruuni peaga röövikud, kes puudutamisel hakkavad elavalt vingerdama või laskuvad võrgendi abil lehelt alla. Röövikud on toidutaimega ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad. Esimese kasvujärgu röövikud kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad lehe alumisel küljel, jättes epidermise terveks, seetõttu tekib akensööm. Hiljem taime kasvades epidermis kuivab ja rebeneb, taime lehed muutuvad pitsiliseks. Röövikujärk kestab olenevalt õhutemperatuurist 3-5 nädalat.

Esimese põlvkonna röövikud nukkuvad tavaliselt juuni keskpaigast alates lehtede alaküljel hõredast võrgendist kookonis. Nukuperiood kestab 1,5-2 nädalat, ning seejärel ilmub teine põlvkond. Talvitub nukuna taimejäänustel või mujal varjatud kohas, möödunud pehme talv soosis kapsakoide talvitumist. Eestis annab kaks põlvkonda, mõnel aastal ka kolm.

Vältimine ja tõrje

Ristõieliste umbrohtude ja taimejäänuste hävitamine, sügiskünd. Korralik maaharimine aitab hävitada kapsakoi erinevaid arengujärke. Vältida suvi- ja talirapsi kasvatamist lähipiirkonna põldudel, mis looks kahjurile head toitumistingimused ja migratsioonivõimalused. Kapsakoi lendab hästi valguspüünise peale. Edukalt on katsetatud feromoonpüüniseid. Kapsakoi feromoonpüüniseid on otstarbekas kasutada eelkõige kahjuri prognoosi eesmärgil. Tõrjekriteerium: Keemilist tõrjet soovitatakse alustada, kui ühel taimel on 5-10 röövikut ja selliseid taimi on põllul vähemalt 10 %.

Maakirbu kahjustus

Varasemad külvid on juba idulehtede faasis, sel ajal kahjustab suvirapsi maakirp. Jälgige suvirapsi külve, eelkõige on ohustatud need taimed, mis on puhtimata seemnega külvatud. Mardikad võivad kuiva sooja ilmaga 1-2 päeva jooksul tõusmed hävitada - puhitud seemne korral on oht väiksem, kui puhis sisaldab ka insektitsiide. Soojad ja päikesepaistelised ilmad suurendavad maakirpude toitumisaktiivsust ning soodustavad ka nende kiiret levimist talvitumiskohtadest üle terve põllu. Rohkesti ilmub maakirpe neil aastail, kui kevadel pikemale jahedale perioodile järgnevad soojad ja kuivad ilmad. Maakirpude ründel on tärganud rapsi taimedele kriitilised esimesed kaks nädalat.

Raps idulehtede faasis.  Foto: Tiiu Annuk / Kevili

Tõrjekriteerium: Kui 5...10% taimedest on asustatud ja iga taime kahjustab 1 mardikas pritsida kontaktsete insektitsiididega võimalikult päikesepaistelisel ajal, kui mardikad on aktiivselt liikumas.

Kahjurite keemiline tõrje

Maakirpude ja hiilamardikate tõrjeks sobivad enamus kontakse toimega tooted nagu Karate Zeon (kulunorm 0,1-0,15 l/ha), Kaiso 50 EG(kulunorm 0,15 kg/ha), Evure/Mavrik (kulunorm 0,2 l/ha), Fastac 50 (kulunorm 0,2-0,3 l/ha), Decis Mega (kulunorm 0,15 l/ha), Bulldock 025 EC (kulunorm 0,2-0,3 l/ha) jt. Ühtlasi saab samaaegselt tõrjuda ka kapsakoid.

Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, tuleks järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni, st kasutada erineva toimeainega tooteid. Süsteemse toimega tooted nagu Biscaya (kulunorm 0,3 l/ha), Proteus OD (kulunorm 0,6-0,75 l/ha) annavad pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest. Seetõttu on kahjurite vastu tõhus kasutada nii, kontakse kui süsteemse toimeainega toodet korraga, et anda pikemaajaline kaitse kultuurile. Kapsakoi puhul arvestada, et munadele tooted otse ei mõju ning kui röövikud on munadest väljunud saaksid need hiljem hukka. Proteus OD sisaldab 1% kontaktset toimeainet deltametriini, lisaks süsteemsele, kuid resistentsete populatsioonide olemasolul soovitame lisada kontakset toimet juurde, mõne muu tootega.

Lisaks ei saa mainimata jätta toodet Avaunt (kulunorm 0,2 l/ha), mis on registreeritud hiilamardikate vastu, aga juhul kui samal ajal on ka kapsakoid kahjustamas tõrjub see väga efektiivselt röövikuid, kes tootega kokku puutudes mõne tunni jooksul lõpetavad toitumise ja hakkavad koordineerimatult liikuma. Röövikud kukuvad maha ja hukkuvad 1-2 päeva jooksul. Avaunti efektiivsus kapsakoi valmikutele (liblikatele) on madal, seega annab Avaunt surmava löögi hiilamardikatele ja kaitse kapsakoi vastu.

Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931