• 05.06.19, 08:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem, teatab Statistikablogi.
Munade tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud.
  • Munade tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud. Foto: Pixabay.com
Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.
Muna tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud
2018. aasta lõpus peeti Eestis arvestuslikult 2,1 miljonit lindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud vutid, haned, pardid jms. Kõikidest kanadest ja kukkedest oli enamik broilerid ja veidi alla kolmandiku munejad kanad. Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.
Muna tarbimise arvestusel osalevad veel ka mõned pulbrilisel või vedelal kujul munatooted, mis teisendatakse arvestuslikult ümber põhitooteks ehk munaks. Sellise arvestuse kohaselt imporditi 2018. aastal mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku.
Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse. Kuna toodang jäi praktiliselt muutumatuks, import suurenes ja eksport vähenes, siis suurenes ka arvestuslik tarbimine. 2018. aasta muna kogutarbimiseks kujuneb seega 21 500 tonni ehk 344 miljonit muna. Sellest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.
Mee tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud
Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis. Mee import on küll üsna suur, kuid suur osa sellest viiakse Eestist uuesti välja. Eestisse jääb arvestuslikult ligi 390 tonni importmett, mis moodustab ligi kolmandiku Eesti oma meetoodangust. Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele