Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva puhul tegi Statistikaamet ülevaate õhu saastatusest, mis on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele. Maailmas saab Eestist puhtamat õhku hingata Austraalias, Soomes ja Islandil.

- Eesti õhk on üks maailma puhtamaid. Foto: Pixabay
Alates 1974. aastast tähistatakse ÜRO eestvedamisel igal aastal ülemaailmset keskkonnapäeva eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust ja juhtida tähelepanu keskkonnakaitse olulisusele. Igal aastal keskendutakse võõrustajariigi peamistele keskkonnaprobleemidele ja nende lahendamisele. Tänavu tähistatakse ülemaailmset keskkonnapäeva täna, 5. juunil Hiinas ning keskne teema on õhu saastatus.
Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul hingab 90% maakera elanikest saastunud õhku, mis põhjustab aastas 7 miljoni inimese enneaegset surma. Enneaegsete surmapõhjuste seas on saastunud õhk 4. kohal.
Inimese tervisele kõige kahjulikumaks õhu saasteaineks peab WHO alla 2,5 mikroni suuruseid nn ülipeenosakesi (PM2,5). Oma väikeste mõõtmete tõttu tungivad nad sügavale inimese organismi, põhjustades terviseprobleeme. Ülipeenosakeste allikas on peamiselt sõidukite heitgaas, põlemisprotsessid ning atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid.
WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks PM2,5 aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni 10 μg/m³. 2018. aastal avaldas WHO maailma õhukvaliteedi raporti, kus on hinnatud PM2,5 keskmist sisaldust 73 riigi ning 62 pealinna õhus. 73 riigist vaid kümne õhukvaliteet vastas seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eestist puhtamat õhku saab veel hingata Austraalias, Soomes ja Islandil. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias. Maailma pealinnadest oli Tallinna õhk puhtuselt neljas. Kuigi õhukvaliteediga on Eestis lood korras, ei tähenda see, et meil õhusaastet ei teki.
2017. aastal tekkis Eestis ülipeenosakeste (MP2,5) heitmeid kokku 9200 tonni. Põhiosa neist tekkis tööstuses kütuste põletamisest (28%), kodumajapidamistes kütuste põletamisest (25%) ning elektri ja soojuse tootmisel (25%).
Olulised õhu saasteained on ka peamiselt kütuste põlemisel tekkivad väävel- ja lämmastikoksiidid, mis osaliselt lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Happevihmad on keskkonnale ohtlikud ning kahjustavad pinnast, taimestikku ja vee-elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Happevihmad on globaalne probleem, sest õhuvooludega kanduvad happevihmad ühest riigist teise.
Hapestumise ekvivalendis väljendatuna paisati Eestis 2017. aastal õhku 2500 tonni happevihma põhjustavaid gaase. Eestis põhjustas happevihmasid peamiselt vääveldioksiid, mille peamine allikas on energeetika.

- Happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon elaniku kohta riigiti. Foto: Eurostat
Euroopa Liidus tekkinud happevihmasid põhjustavate gaaside koguheites oli Eesti osatähtsus 0,4%. Kui aga arvestada heidet ühe elaniku kohta, on Eesti Euroopa üks suurim happevihmasid põhjustavate õhuheitmete tekitaja. Eestist rohkem tekkis elaniku kohta happevihmasid põhjustavaid õhuheitmeid vaid Iirimaal.
Eda Grüner, Statistikaameti juhtivanalüütik
Seotud lood
Eesti põllumajandussektor on pidevas arengus ning muutlik turuolukord ja ilmastikutingimused seavad põllumeestele suuri väljakutseid. Baltic Grain Trade OÜ on usaldusväärne partner, kes aitab Eesti põllumeestel saada oma saagile õiglase tasu ning tagada mullaviljakus ja taimede tervis läbi innovaatiliste lahenduste.