Autor: Anu Jõgi • 7. juuni 2019

Kõigepealt saabusid Hiinast teated, et miljoneid Aafrika seakatku haigestunud sigu on tapetud ja haiguse levikule ei suudeta piiri panna, kirjutas Helsingin Sanomat. Seejärel teatas jaanuaris katkujuhtumitest naaberriik Vietnam, sealt edasi Kambodža, Mongoolia ja Hongkong. Eelmisel nädalal teatas Vietnam, et tapetud on 1,7 miljonit siga ehk 5 protsenti kogu riigi seakarjast.

Soome põllumajandusministeeriumi ametniku Katri Levoneni sõnul on muret tekitav see, et me ei tea, kuidas asjad on.

„Täna hommikul teatasid Poola ja Ungari viiruse levikust ja uutest juhtumitest,“ lisas ta.

Sealiha hind on üle maailma tõusnud ja müük on võtnud suuna Hiinale, kes sealiha sisse ostab.

Haigeid loomi üritatakse Aasias peita ja nii on hakanud jõed surnud sigu välja uhtuma.

Levoneni sõnul on kindel, et seakatk levib veel uutele aladele. „Maad mööda levib see kindlasti ja arvatavalt ka üle mere. Ameerika ja Jaapan on praegu eriti ettevaatlikud.“

Soomeski on Venemaa piiril ja Helsingi lennujaamas kasutusele võetud keelatud lihatooteid otsivad koerad. Levoneni sõnul on oht olemas, aga hea on see, et Eestis pole katkujuhtumeid viimasel ajal olnud.

Probleemi kogu ulatust Aasias ei tea keegi, sest seapidajad ja isegi valitsused üritavad andmeid varjata. Näiteks Hiina ametnikud räägivad miljonist tapetud seast, kuigi paljud teised peavad taudijuhtumite arvu sada korda suuremaks. Hiina ametnike teatel ilmus haigus riiki möödunud aasta augustis, aga tegelikult võis juhtumeid olla ka varem, millele viitab see, ametliku teate järel tuli tauditeateid kiiresti laialt levialalt.

Probleeme on ka Euroopas. Nii on näiteks Valgevene eitanud viiruse olemasolu riigis ja keeldub osalemast rahvusvahelistel nõupidamistel. „Kui kaarti vaadata, siis on paraku selge, et Valgevenes on sigade Aafrika katku,“ ütles Levonen.

Hongkongi City University ülikooli epidemioloogi Dirk Pfeifferi hinnangul võib tegemist olla ajaloo suurima loomataudi epideemiaga maailmas. „Suu- ja sõrataudiepideemiad kahvatuvad selle kõrval. Ja meil pole mingit võimalust seda peatada,“ ütles ta Guardianile.

Levoneni sõnul on olukord väga tõsine. Tavaliselt viirused muutuvad ja nõrgenevad aja jooksul, aga Levoneni sõnul ei näita sigade Aafrika katk väsimuse märke. „See epideemia ei lähe ise üle, vähemalt mitte minu eluajal.“