Teraviljakasvatajad Inglismaal uusi teadmisi hankimas

12.-14. juunil korraldas Syngenta Eesti esindus põllumajandustootjatele õppereisi Inglismaale, et üheskoos saada parimat põllutarkust – külastati teraviljakasvatusele keskendunud Cerealsi messi ja Syngenta uurimiskeskust Jealott’s Hill.

Kultuuriprogrammi raames külastati ka Windsori lossi.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Syngenta välissuhete ja partnerluse juht Jim Morton tutvustas Jealott`s Hill nimelist uurimiskeskust. “Syngenta uurimiskeskus Jealott`s Hill on meie üks vanemaid ja suurimaid uurimiskeskusi, see loodi 1927. aastal ja siin on meil tööl üle 800 inimese. Keskuses on erinevad osakonnad, näiteks uute võimalike toimeainete väljatöötamise osakond, kasvuhooned herbitsiidide efektiivsuse katseteks, on eraldi formulatsioonide osakond, kus töötab ARTEMIS formulatsioonirobot ja ka taimekaitsepritside ja -süsteemide testimise osa – ehk kogu tootmisprotsess on samm-sammult jälgitav,” rääkis Jim Morton.

Syngenta välissuhete ja partnerluse juht Jim Morton.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Viimased 90 aastat ongi ettevõtte põhirõhk olnud taimekaitsevahendite väljatöötamisel, aga tegeletakse ka sordiaretusega ja muude toodetega, näiteks puhtimisvahenditega. Kaetud on enamus põhilistest kultuuridest, tegeletakse maisi, riisi, kartuli, kapsaste ja muidugi kaun- ja teraviljaga. Uurimiskeskuse tegevuse fookus on suunatud erinevatele kategooriatele – saagi kasvatamisele, taimekaitsele, putukate tõrjele, abiootiliste tingimuste uurimisele, et taimed muutuvas kliimatingimuses vastu peaksid ja ka näiteks nematoidide uurimine on üks tegevusprioriteet. Ka otsitakse pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis aitavad eeltoodud probleeme lahendada.

“Me ei ole n-ö oma mätta otsas istujad, vaid vaatame asju laiemalt. Üritame leida sünergiat teiste tootjate ja toodetega. Ka meie firma erinevad katsekeskused teevad pidevat koostööd,” lisas Morton.

Kallis ja aeganõudev protsess

Uue taimekaitsevahendi loomine on pikk protsess. “Siin keskuses on väljatöötatud Eesti põllumehele tuntud tooted Axial ja Amistar. Ühe uue toimeaine tootmine läheb keskmiselt maksma 280 miljonit dollarit ja on väga pikaajaline protsess. Toodete sünteesimine, labor- ja klaashoonetes tehtud katsed ehk tööd, mis uue aine väljatöötamisel esimesel kolmel aastal tehakse, need tehakse just selles Syngenta keskuses,” ütles Morton ja lisas, et palju aega ja bürokraatiat läheb ka toodete registreerimisele.

Aastas katsetavad nad umbes 50 000 erinevat toimeainet, eelmisel aastal isegi 70 000 ainet. Kui mõni neist osutub sobivaks, siis hakatakse asjaga edasi tegema.

Iga toimeaine peab vastama kindlasti järgmistele küsimustele:

• Kas see töötab - bioloogiline efektiivsus, kas ja kuidas see põllutingimustes toimib, kuidas on resistentsusega, milline on formulatsioon ja kuidas uus toimeaine toimib taimes.

• Kas see on ohutu – ohutu keskkonnale laiemalt ja ohutu inimesele endale.

• Kas meil on võimalik seda ka toota – ehk kas see toimeaine on selline, et seda saab hakata tööstuslikult tootma.

• Kas see ka müüb – kas põllumees on rahul, seda nii toote enda toime kui selle hinnaga, vaid siis on mõtet hakata seda tootma.

Syngenta välissuhete ja partnerluse juht Jim Morton

Jalutuskäigul uurimiskeskuses said meie põllumehed näha, milliseid töid ja kuidas uue toimeaine turuletoomiseks tehakse. Esmalt siirduti klaasmajade kompleksi, mis on Euroopa suurim n-ö mittekommertslik kasvuhoone, laiudes pea 4000 ruutmeetril. Seal paiknevates laborites saadi aimu, millised on eeltööd uue toimeaine väljatöötamisel. Uue toimeaine otsimine saab tihti alguse teadlase ideest, kuid olenemata ideest endast katsetatakse iga uue huvipakkuva aine mõju nii herbitsiidi, fungitsiidi kui insektitsiidina. Saadud teadmistele järgnevad erinevad katsed just sealsamas keskuses.

Lisaks toimeainele veel muud tegurid

Ühe väga huvitava kohapealse katse tegi teadur Karen Meade, kes näitas meile, kuidas toimib biokineetika pihustustorn. See toimis lühidalt järgmiselt: taimi pritsiti taimekaitsevahendiga, oodati kaks tundi ja seejärel kontrolliti, kui palju oli taimekaitsevahendit lehele kinnitunud. Seejärel pritsiti neidsamu taimi järgneva tunni jooksul veega (10 mm/h), peale mida taimelehti veelkord analüüsiti. Võrdluses oli ka katse analoog- ehk geneerilise tootega.

Selgus, et originaaltaimekaitsevahend kinnitus paremini taime lehtedele ja n-ö vihm ei suutnud seda maha pesta. Vastupidi oli aga geneeriliste taimekaitsevahenditega, mis peale vihma olid taimelehtedel ebaühtlaselt jaotunud või pea täies mahus maha uhutud. Seega saab öelda, et taimekaitsevahendi puhul on lisaks toimeainele oluline ka toote formulatsioon.

„Taimekaitsevahendite puhul on väga oluline, et formulatsiooni osakesed oleks võimalikult väikesed. See protsess muudabki originaaltoote tootmise kalliks,“ selgitas Karen Meade. „Et selline tootmine on kallis, ei saa geneeriliste toodete tootjad seda endale sageli lubada. See tähendab, et nende toodetes on formulatsiooni osakesed suuremad ja et suuremad osakesed põrkuvad pritsimisel taime lehtedelt lihtsamini maha ning neid on lihtsam tootelt ka maha pesta, siis ongi tulemus selline, nagu katsed kinnitavad – peale vihmasadu ei pruugi toode taimelehele piisavas koguses püsima jääda. Seega ei ole nii, et osta toimeainet ja saad mida soovid. Taimekaitsevahendi juures on lisaks toimeainele veel palju muid määravaid tegureid ja neid töötataksegi välja pikki aastaid.“

Biokineetika pihustustorni toimimise näitlik katse.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kuidas erinevaid formulatsioone testitakse, saime näha formulatsioonikeskuses, kus töötas ARTEMIS formulatsioonirobot, tänu millele ei pea keskuse töötajad tegema enam käsitsi sadu katseid. Küll aga on nende roll tulemusi analüüsida ja hinnata.

Kuidas aga toodetud taimekaitsevahendid pritsides töötavad, saime näha pritsimiskeskuses. Katsestende oli keskuses kolm ja kõikide formulatsioonide pritsimisi sai selles keskuse osas läbi viia. Seal sai selgeks, kui määrav on, kuidas ikkagi toode pritsi paagis toimib, kas ta vajub paagi põhja või seguneb ühtlaselt, kuidas toimivad lisaained ja kui oluline on kasutada õiget pritsi pihusti otsakut.

Kordades kiirem arendusprotsess

Ühe huvitava teemana nägime ka seda, kuidas toimub kahekordse haploidse nisu tootmine. Antud protsess kiirendab kordades nisuaretusprotsessi.

Kahekordse haploidse nisu tootmine laboris.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„Kahekümne tehnilise töötaja käe all kasvab selles keskuses antud meetodiga aastas saagiküpseks 8000 nisutaime. Võrreldes traditsioonilise nisuaretusega on suurim vahe ajas: kui tavaaretuses on vaja soovitud tulemuse saamiseks kaheksat generatsiooni, siis uue meetodi puhul on vaja vaid kahte generatsiooni,“ rääkis aretustööst teadur Gemma Blakey. „Euroopa sordiaretajatelt saadakse F1 ehk algseeme, neist kasvatatakse taimed ja siis tolmeldatakse need nisutaimed maisi tolmuga. Mais on nisule piisavalt lähedane selleks, et viljastumine toimuks, aga selle protsessi käigus lükatakse maisi kromosoomid kõrvale. Sellise protsessi tulemuseks on haploidse nisu embrüo. Seejärel süstitakse saadud seemnetele teatud taimehormooni, misjärel nisuseemned viiakse laborisse, kus neist eemaldatakse haploidsed embrüod ja neid töödeldakse kemikaaliga, et saada kahekordne haploid ehk toimub kromosoomide duubeldamine. Selle protsessi tulemuseks on puhas, homogeenne kahekordne embrüo. Seejärel saadu idandatakse ja nii saadakse kahekordse hapoidse nisu taimed, mida kasvuperioodil analüüsitakse ja nende hulgast selekteeritakse taimed, millega teadustööd jätkatakse.“

Syngenta õppereis Inglismaale. Fotod: Meelika Sander-Sõrmu ja Syngenta Eesti.  

LOE LISAKS:

Edukas aasta taimekaitsevahendite tootjale

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150