Teraviljakasvatajad Inglismaal uusi teadmisi hankimas

Syngenta välissuhete ja partnerluse juht Jim Morton tutvustas Jealott`s Hill nimelist uurimiskeskust. “Syngenta uurimiskeskus Jealott`s Hill on meie üks vanemaid ja suurimaid uurimiskeskusi, see loodi 1927. aastal ja siin on meil tööl üle 800 inimese. Keskuses on erinevad osakonnad, näiteks uute võimalike toimeainete väljatöötamise osakond, kasvuhooned herbitsiidide efektiivsuse katseteks, on eraldi formulatsioonide osakond, kus töötab ARTEMIS formulatsioonirobot ja ka taimekaitsepritside ja -süsteemide testimise osa – ehk kogu tootmisprotsess on samm-sammult jälgitav,” rääkis Jim Morton.

Viimased 90 aastat ongi ettevõtte põhirõhk olnud taimekaitsevahendite väljatöötamisel, aga tegeletakse ka sordiaretusega ja muude toodetega, näiteks puhtimisvahenditega. Kaetud on enamus põhilistest kultuuridest, tegeletakse maisi, riisi, kartuli, kapsaste ja muidugi kaun- ja teraviljaga. Uurimiskeskuse tegevuse fookus on suunatud erinevatele kategooriatele – saagi kasvatamisele, taimekaitsele, putukate tõrjele, abiootiliste tingimuste uurimisele, et taimed muutuvas kliimatingimuses vastu peaksid ja ka näiteks nematoidide uurimine on üks tegevusprioriteet. Ka otsitakse pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis aitavad eeltoodud probleeme lahendada.

“Me ei ole n-ö oma mätta otsas istujad, vaid vaatame asju laiemalt. Üritame leida sünergiat teiste tootjate ja toodetega. Ka meie firma erinevad katsekeskused teevad pidevat koostööd,” lisas Morton.

Kuidas erinevaid formulatsioone testitakse, saime näha formulatsioonikeskuses, kus töötas ARTEMIS formulatsioonirobot, tänu millele ei pea keskuse töötajad tegema enam käsitsi sadu katseid. Küll aga on nende roll tulemusi analüüsida ja hinnata.

Kuidas aga toodetud taimekaitsevahendid pritsides töötavad, saime näha pritsimiskeskuses. Katsestende oli keskuses kolm ja kõikide formulatsioonide pritsimisi sai selles keskuse osas läbi viia. Seal sai selgeks, kui määrav on, kuidas ikkagi toode pritsi paagis toimib, kas ta vajub paagi põhja või seguneb ühtlaselt, kuidas toimivad lisaained ja kui oluline on kasutada õiget pritsi pihusti otsakut.

Ühe huvitava teemana nägime ka seda, kuidas toimub kahekordse haploidse nisu tootmine. Antud protsess kiirendab kordades nisuaretusprotsessi.

„Kahekümne tehnilise töötaja käe all kasvab selles keskuses antud meetodiga aastas saagiküpseks 8000 nisutaime. Võrreldes traditsioonilise nisuaretusega on suurim vahe ajas: kui tavaaretuses on vaja soovitud tulemuse saamiseks kaheksat generatsiooni, siis uue meetodi puhul on vaja vaid kahte generatsiooni,“ rääkis aretustööst teadur Gemma Blakey. „Euroopa sordiaretajatelt saadakse F1 ehk algseeme, neist kasvatatakse taimed ja siis tolmeldatakse need nisutaimed maisi tolmuga. Mais on nisule piisavalt lähedane selleks, et viljastumine toimuks, aga selle protsessi käigus lükatakse maisi kromosoomid kõrvale. Sellise protsessi tulemuseks on haploidse nisu embrüo. Seejärel süstitakse saadud seemnetele teatud taimehormooni, misjärel nisuseemned viiakse laborisse, kus neist eemaldatakse haploidsed embrüod ja neid töödeldakse kemikaaliga, et saada kahekordne haploid ehk toimub kromosoomide duubeldamine. Selle protsessi tulemuseks on puhas, homogeenne kahekordne embrüo. Seejärel saadu idandatakse ja nii saadakse kahekordse hapoidse nisu taimed, mida kasvuperioodil analüüsitakse ja nende hulgast selekteeritakse taimed, millega teadustööd jätkatakse.“