Püsirohumaade ülesharimise keeld jätkub

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,4%, aga lubatud vähenemise piirmäär on 5%. Kas lõplik suhtarvu vähenemine jääb üle 5% ka pärast taotluste kontrolli, selgub hiljemalt 15. detsembriks.

Punane ristik.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Suhtarvu vähenemine üle 5% tooks kaasa püsirohumaade tagasirajamise kohustuse ka 2020. aastaks. PRIA palub põllumeestel oma tööde planeerimisel sellega kindlasti arvestada, et püsirohumaade ülesharimine on jätkuvalt keelatud! Püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

- säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;

- maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;

- märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;

- maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2018“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaa silitamisest vabastatud taotlejad

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Mis on püsirohumaa ja kuidas selle vanust arvestatakse?

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2019 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2014-2018 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2019 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

•kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)

•muu heintaimede segu

•liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)

•liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)

•muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)

•valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)

•punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad)

•sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Loe lisa PRIA kodulehelt.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150