ETKI talinisu katsed: suur saak, hea proteiini ja kleepevalgu sisaldus

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) talinisu aretaja Reine Koppel tegi kokkuvõtte hiliste talinisu sortide saagist ja kvaliteedist Jõgeva katsekeskuses.

Talinisu hilised sordid koristatud.  Foto: ETKI

Eelmisel nädala lõpetasime ETKI Jõgeva Sordiaretuse osakonnas talinisu katsete koristuse. Koristatud said ka kõige hilisema valmimisega sordid. Väikestelt katselappidelt saab vilja koristada veidi varem ja veidi niiskemas seisus kui suurtelt põldudelt, sest väikestes kottides kuivab vili kergesti ja kiiresti ära. Ja kuna suvinisu varajasemad sordid ootasid katses kombaini, siis tuli talinisu põllul kiiresti oma tööd valmis saada.

Kui varajasemate sortide keskmine saagitase oli 7-8 t/ha, siis hilistel 9-11,5 t/ha.

LOE LISAKS:

Tänavu on talinisu varajaste sortide saagitase keskmisest parem

Vahel on põllumajandustootjad küsinud, et kuidas meie lappidelt nii suured saagid tulevad. Katselapid on meil 10 ruutmeetrised ja igat sorti on kolmes korduses. 10 ruutmeetrisel lapil on päris palju lapi ääre ala ja paljud taimed saavad osa nn lapi ääre efektist. Äärmistele taimedele jagub rohkem vett, valgust ja toitaineid ja nad võivad anda veidi parema saagi kui lapi sees olevad ja tihedalt koos kasvavad taimed. Seepärast on loomulik, et lapikatsetes on saagid alati veidi kõrgemad kui samal sordil samades tingimustes suurel tootmispõllul kasvades.

Esmased saaginumbrid on puhastamata ja sorteerimata viljast. Sorteerimisega on meil eelnevatel aastatel välja läinud 2-5 % saagist. Oleneb tera suurusest ja sõelte suurusest, mida kasutatakse.

Hiliste sortide võrdluses on ‘Creator’, ‘KWS Emil’, ‘Janne’, ‘Kallas’, ‘Skagen’, ‘Toras’ ja ETKI uus aretis 154.6.1.5. Kõik sordid talvitusid sel aastal hästi. Eelnimetatutest andis parima saagi ‘Creator’ (ligi 11,5 t/ha). ‘Creator’ sai koristatud veidi liiga vara ja paljud terad olid peale kuivatamist veel sõkalde vahel kinni. Ligi 10 t/ha saagiga oli ‘Janne’, ‘Skagen’, ‘KWS Emil’, ‘Kallas’.‘Toras’ ja 154.6.1.5 olid teistest veidi väiksema saagiga kuid siiski kõvasti üle 9 t/ha.

Tavaliselt on selliste saagitasemete juures proteiinisisaldus väike. Sel aastal oli aga Jõgeva katses lisaks suurele saagile ka hea proteiini ja kleepevalgu sisaldus. Kõige kõrgema proteiini sisaldusega oli Jõgeva uus aretis 154.6.1.5 - 15,8%. Kleepevalk 36,7 %. 14-15% st I klassi saianisu kvaliteedi andsid välja ka ‘Janne’, ‘Skagen’, ‘Toras’, ‘Kallas’ ja ‘KWS Emil’. Ka kleepevalgu sisaldus oli kõigil eelnimetatutel va ‘KWS Emil’ üle 28 % , see tähendab et tegu on Tartu Milli kokkuostu tingimustele vastavalt I klassi saiaviljaga.

‘Creatoril’ oli proteiinisisaldus 12,8 % ja kleepevalgu sisaldus 25,2%. Langemisarvud olid kõikidel hilistel talinisu sortidel head st üle 250 sek (292-375 sek).

Mahukaalu andmeid praegu veel ei ole. Aga kuna terad olid korralikult täitunud ja järelvõrseid sel aastal eriti ei olnud, siis võib eeldada, et ka mahukaal on korras.

Ka tritikale andis hea saagi - talitritikale ‘Ruja’ saak oli 10 t/ha, proteiinisisaldus 12, 2%.

Reine Koppel, ETKI talinisu aretaja

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931