Jaga lugu:

Tänavu on talinisu varajaste sortide saagitase keskmisest parem

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) talinisu sordiaretuskatsete kollektsioonkatsest on varajased sordid koristatud. Küpsus saabus sel aastal keskmisest varem.

Saagikoristus ETKIs.  Foto: ETKI

Kuivad ja kuumad ilmad soodustasid terade niiskusesisalduse vähenemist ning näiteks sordilehe sortidest kõige varajasema sordi 'Fredis' niiskus oli 29. juulil koristades 14,7%. Varajastest sortidest, mis praeguseks hetkeks on koristatud, olid 2019. a kollektsioonkatses 'Fredis', 'Ramiro', 'Ada', 'Ruske' ja 'Edvins'. Järgnevalt on toodud nende sortide esialgsed andmed.

Kuna praegu on eesmärgiks anda esialgne ja kiire info selle aasta saagitasemest ja kvaliteedist Jõgeva katse põhjal, siis on analüüsid tehtud puhastamata ja sorteerimata viljast ning need andmed võivad lõpparuandes esialgsetest veidi erineda. Kui võrrelda selle aasta tulemusi eelneva nelja aasta (2015-2018) keskmiste andmete põhjal, siis sel aastal on talinisu varajaste sortide saagitase keskmisest parem, kuid 2015. aasta rekordsaagitasemeid ei ületanud. Üle 8 t/ha saagid olid 'Adal', 'Ramirol' ja 'Ruskel' ning üle 7 t/ha saagitasemed 'Fredisel' ja 'Edvinsil'.

Saagikoristus ETKIs.  Foto: ETKI

Tavaliselt on kõrgema saagitasemega aastatel proteiini sisaldus ja kleepevalgu sisaldus jäänud madalaks. Näiteks 2015. a, mil saadi Eestis talinisu rekordsaagid, oli viie siin artiklis kajastatava sordi keskmine proteiinisisaldus vaid 11,0%. Kuid 2019. a esialgsetel andmetel on Jõgeval kasvanud talinisul ka hea proteiini ja kleepevalgu sisaldus. Varajaste sortide keskmine proteiini sisaldus on 13,6% ja kleepevalgu sisaldus 33,6%. Sellest parem kvaliteet oli 2016. a, mil aga saagitase jäi madalamaks kui 2019. a (keskmised saagitasemed vastavalt 4,4 vs 8,2 t/ha). 'Fredisel' oli proteiinisisaldus 14,6% (kleepevalk 36,7 %), 'Adal' 14 (kleepevalk 34,5 ), 'Edvinsil' 13,6 (kleepevalk 34,3 ) ning 'Ramirol' ja 'Ruskel' 13 % (kleepevalk 31,3 ja 31,0 % ).

Üheks riskifaktoriks kvaliteedi osas võib sel aastal olla langemisarv. Piirkondades, kus sademeid on rohkem olnud, võib vili olla osaliselt lamandunud. Kuigi Jõgeva katses lamandumist ei esinenud ja varajased sordid suurte vihmade kätte ei jäänud, on langemisarv nelja eelmise aasta keskmisest tasemest madalam. 'Edvinisl', 'Fredisel' ja 'Adal' oli see näitaja üle 300 sek, tundlikemal sortidel 'Ramirol' ja 'Ruskel' alla 250 sek. Langemisarv sõltub väga palju kasvukoha ilmastikust ja ka sordist ning loodame, et enamustel talinisu partiidel on langemisarv siiski aktsepteeritaval tasemel.

Saagikoristus ETKIs.  Foto: ETKI

Kollektsioonkatse lämmastikväetise tase oli N 160 kg/ha (sh külvieelne väetamine), mis oli antud kolmes osas. Taimekaitset katses ei tehtud. Rõhutan veelkord, et andmed on esialgsed ning saadud ETKI Jõgeva Sordiaretusosakonna talinisu kollektsioonkatse põhjal. Mujal Eestis võivad tulemused olla teistsugused, sest kasvuolud on sel aastal üle Eesti olnud erinevad. Eriti sademete hulk.

LOE LISAKS:

ETKI põllupäev keskendus tera- ja kaunviljale

Taimehaiguste ja -kahjurite levik oli tänavu intensiivne

Umbrohutõrjeks abiks veebirakendus

Reine Koppel, ETKI talinisu aretaja

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee