Seadusrikkujad tõrjuvad verevat lemmmaltsa Pärnus ja Viljandis

Kodumaiseid taimi ohustavat ja kiiresti levivat ohtlikku võõrliiki rohitakse tänavu nii Pärnu jõe kui ka Viljandi järve ääres, et pidurdada taime edasist levikut.

Verev lemmmalts.  Foto: Eike Vunk

Keskkonnaameti ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna koostööleppe raames rohisid üldkasuliku töö tegijad eelmisel suvel verevat lemmmaltsa umbes ühel hektaril Pärnu jõe kallastel. Koostöö oli tõhus, mistõttu hoitakse ka tänavu Pärnu jõe kaldad võõrliigist puhtana. Sel suvel on üldkasuliku töö raames sama ala juba niidetud ja võõrliigist puhtaks rohitud, rohimist korratakse veel kahel korral, et ühtki taime maha ei jääks. Töö pikaajalised tulemused peaksid taimede arvukuse languses näha olema järgmisel aastal.

„Kuna taime rohimine on ohutu ja lihtne tegevus, millega panustada keskkonnahoidu, võttis ka Viljandi linnavalitsus Pärnust eeskuju ning plaanib koostöös Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusega peatada vereva lemmmaltsa koloonia levik Viljandi järve ääres,“ selgitas Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste kaudu. Taim kasvab suurte ja tihedate kogumikena peamiselt niisketes ning poolvarjulistes servakooslustes, näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres. Suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt küll kaunis, ent tegelikult on see üks suuremaid nuhtlusi nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias, sest taime kiire leviku tõttu kaovad loodusest kohalikud kodumaised taimeliigid. Kui taime ei tõrjuta, vallutab verev lemmmalts suured maa-alad surudes aladelt välja meie kodumaised taimed.

Liik on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja ja tema kasvatamine ning paljuneda laskmine on rangelt keelatud. Samuti on vajalik teda tõrjuda, et peatada taime edasine levik.

Võõrliigi ohjamiskava põhjal on kõige olulisem tegevus teavitustöö, et inimesed loobuksid lemmmaltsa kasvatamisest koduaias ega viiks oma aiajäätmeid loodusesse. Kõige efektiivsem taimede hävitamise meetod on lemmmaltsa välja kitkumine ehk rohimine. Taimi tuleb rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui taimi rohida pidevalt suvi läbi enne seemnete valmimist, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda.

Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta üle Eesti e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931