Autor: Põllumajandus.ee • 16. september 2019

Spetsiifiliste põllumajandusvaldkonna kindlustustega nagu saagikindlustus või loomade kindlustus päris esimestel aastatel alustada ei saa, lisas ta. Seda põhjusel, kuna selliste kindlustusliikide välja arendamine ning hinnastamine on keerulisem.

Kreen kirjeldas, et täna on selline olukord, kus kuigi Eestis kindlustusfirmad otseselt seda ei paku, oleks põhimõtteliselt saagikindlustust võimalik juba korraldada läbi maaklerfirmade, kuid selle tingimus on, et see huvigrupp oleks piisavalt suur nii tellijate kui raha hulga poolest.

Kindlustust hakatakse pakkuma seetõttu, et muuta põllumeeste jaoks teenus odavamaks, kuid samas pidades ka silmas, et mingitel juhtudel tuleb teha kompromisse hinna ja kättesaadavuse vahel ehk pakkuda põllumeestele seda kindlustust, mida ka päriselt vaja on, kuid mis kindlustusfirmade jaoks ei pruugi olla mõistlikud.

"Meie soov on kindlasti aastate jooksul jõuda meie poolt nii kasutatavate teenusteni, milleks on masinate, seadmete, hoonete ja liikluskindlustus kui ka põllumajanduses kõik sellised vajalikud kindlustused nagu saagikindlustused, loomade kindlustused ja põllumajandusliku tegevuse riskikindlustus," rääkis Kreen.

Kreen lisas, et väga palju huvi võiks olla seadmete kindlustuse vastu, kuna turul on praegu selle poolest kõrged hinnad. "Ühistu liitumise mõte ja põhjus on see, et oleks võimalik suunata teenuseid endale vajalikuks ehk siis, kui sa oled selle ettevõtte looja, kui sa oled selle ettevõtte omanikeringis, siis saad teha, et kindlustus oleks täpselt sinu vajadustele vastav," lisas ta. "Ja et hinnastamisega sul ka nahka üle kõrvade ei tõmmata, mida paraku Eestis siiani siiski veel päris palju jätkuvalt on."

LOE LISAKS:

Põllumehed rajavad kindlustusühistu

Kreen nentis, et kui ühtepidi kindlustuse saamisest huvi jagub, siis ühistu loomise jaoks raha kokku korjamine võib olla keerulisem. "Põllumehed, kes üldjuhul on huvitatud ja vajavad investeeringuid oma ettevõtetes ei ole väga varmad välja pakkuma oma raha selle kindlustusühistu asutamise juures." Ta lisas, et samas on põllumehed aastate jooksul juba harjunud ühistuliselt tegutsema. Nii ootab ta, et ühistuga liitub vähemalt mitusada, kui mitte tuhandetes põllumehi, et kokku saada vajalik 5 miljonit eurot algkapital.

"Täna ainult Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt rääkides ei ole meil õigust väga palju selliseid lõplikke seisukohti veel välja öelda. See on nagu ühistus ikka - üks liige, üks hääl. Ja me peame tõenäoliselt päris palju tegema kompromisse ja õppima üheskoos neid asju ajama," lisas ta

Nädala alguses teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, et oktoobris kavatsevad Eesti põllumajandussektori osalised ja nende katuseorganisatsioon rajada kindlustusühistu. See sai võimalikuks tänu alates selle aasta märtsist jõustunud seadusemuudatusele, millega võib Eestis taas pakkuda kindlustusteenuseid ühistu kaudu.

Priit Pokk, Äripäev AS