Põllumajandus.ee  • 27 september 2019

Maisil esineb sellel hooajal palju väärarenguid

Maisi kasvatamise pindala on hüppeliselt suurenenud, sest maisisilo on piimaloomade ratsioonis ennast tublisti tõestanud. Sordid on arenenud, teadmised on kasvanud ja hea kvaliteediga maisisilo pole raske toota, kui ainult ilmastik soosib.

Maisil esineb sellel hooajal palju väärarenguid.  Foto: Kristiina Märs, Smartfor OÜ

Mööda Eestit ringi sõites aga on sellel hooajal jäänud silma varasemast rohkem erinevate väärarengute ja kõrvalekalletega maisi taimi. Tihti arvatakse, et süüdi on seeme kuid sellel hooajal on näha väärarengutega taimi kõikvõimalike erinevate hübriidide seas ja erinevates maakondades. Põhilisteks probleemideks on põhitõlviku kõrvale moodustunud 1-4 väikest lisatõlvikut (mis ei peaks seal olema), palju külgvõrseid, seemned moodustumas sultani otsa, punase värvusega taimed, tõlvikud moodustumas maapinnast kõigest 5-10 cm kõrgusele varrele.

Punakas värvus maisil ei ole hea märk ja tihti aetakse seda tunnust segamini fosforipuudusega. Taime kasvamisprotsessis toodetakse fotosünteesi käigus suhkruid. Neid suhkruid kasutab taim kütusena, et kasvada, areneda ja moodustada seemneid. Taim toodab täpselt nii palju suhkruid ette ära kui on taime oodatav saagikus. Kui aga oodatavat saagikust ei saavutata mingil põhjusel, siis jäävad suhkrud lehtedesse ja vartesse ning muudavad taime punaseks või punakas-lillaks. Punakaks lähevad eelkõige ühe tõlvikuga või üldse ilma tõlvikuteta taimed, sest sellisel juhul pole taimel lihtsalt surhkruid vartest ja lehtedest kuskile liigutada. Seepärast ongi maisitaime punane värvus märk sellest, et saagikuse potentsiaal on raisku läinud. Selle põhjuseks võivad olla kuumastress (eriti kui see esineb tolmendamise ajal), põud, väetamine valel ajal valede preparaatidega ning kõik muud taime stressi viivad tegurid.

Lisatõlvikutega on sellel hooajal iseäranis palju taimi. Ehk põhitõlviku vahetusse lähedusse samale varresõlmele on moodustunud 1-4 väikest tõlvikukest, mis ei saa kindlasti koristuse ajaks küpseks. Antud juhul ei kehti ütlus, et mida rohkem, seda uhkem. Väikeste ebavajalike tõlvikute moodustamine on võtnud taimelt ära energiat kuid loomale vajalikku suhkruid ja tärklist sinna ei moodustu. Lisatõlvikute tekke üheks põhjuseks on jällegi taime stress põhitõlviku looma hakkamise ajal. Kui sellel ajal miski taime arengut segab, siis on see taimele nö päästikuks ja ütleb talle, et tuleb kiiresti uus tõlvik kasvatada, sest seemne tootmine on taimele esmatähtis. Mõnikord võivad lisatõlvikud hakata arenema ka siis, kui põhitõlvik on juba loonud kuid see juhtub vaid juhul, kui põhitõlvik on mingil põhjusel nõrk või tolmendamisega oli probleeme. Mõned sordid võivad olla altimad lisatõlvikuid moodustama, sest nende reaktsioon hormonaalsetele häiretele on lihtsalt kiirem.

Paraku ongi meie lühikese kasvuperioodiga põhjamaisesse kliimasse valitudki just kiire reaktsiooniga hübriidid. Lõppkokkuvõttes - päästikuks on siiski taimes tekkinud stress või probleemid tolmendamisega. Ka näiteks väga tugev tuul mitu päeva järjest tõlviku moodustamise ajal puhub, võib see põhjustada lisatõlvikute arenema hakkamist.

Lisatõlvikud kipuvad uuringute järgi tekkima just madalama külvinormiga põldudel, sest siis on taimede vaheline konkurents väiksem. Sama efekt on juhul, kui külv on väga ebaühtlane ja osadel kohtadel hõredam. Seal leidub lisatõlvikutega taimi rohkem. Lisatõlvikute moodustumisega on seotud ka madalad temperatuurid. Kui maisi taim on eksponeeritud jahedamatele temperatuuridele (ca 10 kraadi) just 5-6nda lehe moodustumise faasis, siis sellistel taimedel on lisatõlvikute moodustumine sagedasem. Kui jahe temperatuur ilmneb taime varasemas kasvufaasis, siis see lisatõlvikute moodustamist uuringute järgi ei mõjuta.

Rohkete õhujuurtega taimi oli näha nii eelmisel kui ka sellel maisihooajal. Tegelikult on need tavajuurtele sarnase struktuuriga kuid on võimelised transportima mitu korda rohkem vett. Nende tekkimise päris täpne põhjus pole teadlastele veel selge ja palju sellealaseid uuringuid on pooleli. Maisitaime juur toimib nagu kahesuunaline tänav. Ühelt poolt toimetatakse vajalikke ühendeid mullast taime, kuid teiselt poolt pumpab taim ise suhkruid, ensüüme ja biootilisi ühendeid mulda, et toita mullas taimele kasulikke mikroobe. Need mikroobid aitavad taimel omastada vett ning kasvuks vajalikke toitaineid ning taim omakorda hoolitseb, et tema risosfääris elutsevatel mikroobidel oleks kõik eluks valik olemas.

Kõige tõenäolisem on teooria, et kui see koostöö on mingil põhjusel häiritud ja juurestikus tekib nö ummistus, kus toitaineid ei pääse liikuma, siis hakkabki taim meeleheitlikult kasvatama „varu väljapääsuks“ uusi juuri. Kui kaevata selline rohkete maapealsete juurtega taim välja ja lahti lõigata, siis on tavaliselt ka näha, et juur on värvi muutnud (valgest beezikaks kuni pruunini välja). Paljude õhujuurte tekkimise põhjuseks võib olla näiteks toitainete puudus, liiga palju lämmastikku, liigne toksilisus (liiga palju herbitsiidi), hapnikuvaegus mullas jpm. Selge on see, et taim ei kasvata juuri ülespoole mulla pinnast kui tal just ei ole väga vaja seda teha.

Palju külgvõrseid moodustavaid taimi on sellel hooajal iseäranis palju. Külgvõrsete arvukus sõltub taime populatsioonist, külvi tihedusest, mulla viljakusest, tingimustest taime varases kasvufaasis ja geneetikast. Kõige sagedamini on näha külgvõrseid hõredalt külvatud kohtadel, kus taime kõrval on rohkem vaba ruumi. Külgvõrsed moodustuvad ka siis kui põhitaim on saanud mingil põhjusel viga (mehaanilised vigastused, herbitsiidid, öökülm). Ka väga head kasvutingimused mullaviljakuse ja niiskusetasakaalu osas kasvuperioodi esimestel nädalatel võivad olla põhjuseks.

Vanasti arvati, et külgvõrsed võtavad kasvamiseks energiat ära põhitaimelt kuid päris nii see pole. Uuringutega on kindlaks tehtud, külgvõrse tõlviku moodustamiseks võetakse energia külgvõrse lehtedest, mitte põhitaimest. Külgvõrsed võtavad energiat põhivõrselt ainult juhul, kui külgvõrse moodustab tõlvikut ning põhivõrsel tõlvikut veel pole. Selline olukord on äärmiselt haruldane. Kuigi külgvõrsed põhitaimelt energiat ei varasta, siis avaldavad nad siiski negatiivset mõju taime veereziimi osas. Kui peale soodsat kevadet tuleb põuane periood, siis see soodustab rohkete lehtedega külgvõrsete tekkimist ja sellega suureneb taimel vee aurustumise pind. Seda külgvõrsete lehtede pinnalt aurustuvat vett aga peaks põhitaim kasutama hoopis tõlvikus terade moodustamiseks.

Maisi vääraerngud. Fotod: Kristiina Märs, Smartfor OÜ   

Maisisilo puhul on eesmärgiks saada kõrge energiasisaldusega sööt ning see energia peaks eelkõige tulema tõlvikus olevast suhkrust ja tärklisest. Korraliku maisitaime kaalust 35-40% peaks moodustama tõlvik ja 60-65% taime varred ja lehed. Rohkete külgvõrsetega taime puhul on see proportsioon paigast ära ja peale massi need silole midagi juurde ei anna. Ka kipub lisavõrsetele moodustuva tõlviku tipp olema lehtedest avatud ja seetõttu see tõlvik hallitab ja suurendab mükotoksiinide sisaldust maisisilos.

Hooaja jooksul oli näha väga paljusid põlde kuumastressis - lehed seismas nagu mõõgad ja servad allapoole rullis. Lehed tulid muidugi sellest stressist järgmise vihmaga välja kuid selle stressi järelmõjud oli hoopis sügavamad ja avalduvadki nüüd taime üldises tervises ja tõlvikus. Kliima vastu ei saa kuid nüüd tuleb teha endast kõik olenev, et mais hoidlatesse saaks ja silo maksimaalselt hästi õnnestuks.

Kristiina Märs, Smartfor OÜ loomakasvatuse konsultant

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150