Autor: Põllumajandus.ee • 21. oktoober 2019

„Olulisim muudatus seisneb selles, et toiduahela korraldamise tulemusreservist tõstetakse 5,2 miljonit eurot põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamise investeeringumeetmesse. Nii saavad põllumehed ka järgmisel aastal taotleda investeeringutoetust senises mahus,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Ta lisas, et kuna prioriteedi vahe-eesmärgid jäid saavutamata, tuleb selle tulemusreserv jagada muudele prioriteetidele. "Tulemusreservi ümberjagamine ei mõjuta varem heakskiidetud projekte ega muuda tänavuste taotlusvoorude eelarveid,“ kinnitas Järvik.

Arengukavas muudeti veel ka näiteks teadmussiirde ja teavituse meedet. Lisati nõustajate järelkasvu arendamise programmi. Nõuande meetmes leevendati mentorlusteenuse kasutamise nõudeid.

Lihtsustati ka noorte põllumajandustootjate starditoetuse nõudeid. Samuti täiendati ohustatud tõugu looma pidamise toetust seoses kihnu maalambaga ning tõsteti eesti vuti toetusmäära.

„Arengukava vahendeid saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arenguks saavad need vahendid maksimaalselt ära kasutatud,“ sõnas Järvik.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiitis Euroopa Komisjon heaks 2015. aasta veebruaris. Praeguseks on arengukava kogueelarvest, mis on ligikaudu 992,5 miljonit eurot, toetuse saajatele välja makstud pea 564 miljonit eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise määraks 56,8%.