Autor: Põllumajandus.ee • 21. oktoober 2019

Eesti elanikel kulub söögiks või erinevate toodete valmistamiseks üle 19 000 tonni õunu ja pirne aastas ­– see teeb kokku ligi 130 miljonit keskmise suurusega õuna ja pirni. Iga kolme-nelja päeva järel sööb Eesti elanik ära ühe õuna või pirni.

Õunad on kõige populaarsemad (suurema toodanguga) puuviljad nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas üldse, kui välja arvata banaanid, mis on rohttaimede viljad. Maailmas nopiti aastal 2017 õunu üle 83 miljoni tonni (koos pirnidega 107 miljonit) ja Euroopa Liidus oli aastal 2018 saak ligi 14 miljonit tonni (koos pirnidega 17 miljonit).

Eesti möödunud aasta õuna- ja pirnisaak oli 3700 tonni. Selline saak koguti ligi 2600 hektari suuruselt kasvupinnalt.

Saagid koduaedadest

Ilmaolud mõjutavad õuna-pirnisaaki päris palju. Näiteks 2016. aasta ülikuumade ilmadega korjati pea sama suurelt (2500 ha) pinnalt ligi 5500 tonni vilju.

Õunte ja pirnide kasvupind on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Veel kümme aastat tagasi hinnati Eesti õuna- ja pirniaedade pinna suuruseks üle 4000 hektari. Kogu Eesti õuna-pirni pinnast üle 70% (üle 1800 hektari) asub koduaedades. Põllumajandusmajapidamistes, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks, asub vaid veidi üle 700 hektari. Sellest umbes 600 hektarit on kandvad aiad.

PANE TÄHELE!

Puuviljakasvatusest räägib konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2020" Halika õunatalu juht Lauri Kasvand. Konverentsi kava leiad SIIT.

Ka põllumajanduslike majapidamiste õunaaiad on viimase kümne aasta jooksul kokku tõmmanud. Suurimate õunaaedadega paistavad teiste maakondade hulgas silma Viljandi ja Tartu, kus laiub 60% Eesti majapidamiste õuna-pirni kasvupindadest.

Import ületab omamaist toodangut viis korda

Eestisse imporditakse igal aastal üsna suurtes kogustes õunu ja pirne. Aastal 2018 toodi meile sisse rohkem kui 12 000 tonni värskeid õunu ja 6000 tonni pirne. Samal ajal eksporditakse minimaalselt, kõigest 63 tonni.

Kõige rohkem jõuab meile õunu Poolast, kust tulevad ligi pooled importõunad. Lisaks sööme palju ka Hollandi ja Itaalia õunu. Üle poole pirnidest tuuakse Hollandist, lisaks suur osa ka Belgiast.

Arvutuskäigust

- Võttes arvesse toodangut, eksporti ja importi, tarvitatakse Eestis üle 19 000 tonni õunu-pirne aastas. Kui mitte arvestada selle hulka neid õunu ja pirne, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, kuid võtta maha hinnanguline kadu (osa, mis läheb majapidamistes või turustamise käigus raisku), süüakse Eestis iga elaniku kohta aastas ligi 15 kg õunu-pirne.

- Eraldi õunte ja pirnide tootmise andmeid Eestis ei ole, sest pirne kasvatatakse väga vähe.

Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik