Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2020. aastaks
Tasude arvestamisel võetakse aluseks 2018. aasta ametlik püügistatistika ja kala esmakokkuostu keskmised hinnad.
Rannikumere piirkonnas suureneb püügiõiguse tasu 42st püügivahendist 16 puhul, ülejäänute puhul jäävad tasud samaks või vähenevad. Tõus on tingitud suurenenud saakidest, eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal kastmõrra, 1-3-meetrise ääremõrra ja nakkevõrkude tasu Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas ning kuni 1-meetriste ääremõrdade tasu Saaremaal ja Hiiumaal, samuti kastmõrra tasu Ida- Virus ja ääremõrrad Pärnumaal.
Siseveekogudel kasutatavate 63st püügivahendist tõuseb tasu 17 puhul. Ka siin on näha ääre- ja avaveemõrdade, aga ka jõemõrdade saakide tugevat kasvu, seda eeskätt Saaremaal, Tartumaal ja Peipsil. Kõige rohkem tõuseb tasu Peipsil kasutatavatel tindimõrdadel, sest mullu oli üle pikkade aastate esimest korda võimalik nende vahenditega korralik tindisaak püüda.
„Püügiõiguse tasumäärad erinevad maakonniti, sest vete erinev kalarikkus mõjutab nii saagi suurust kui ka liigilist koosseisu, mis tingib ka saagi väärtuse erinevuse. Samas on silmas peetud, et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades hinnad väga oluliselt ei erineks,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Püügiõiguse tasu järgi võib maakonnad jagada tinglikult kolme gruppi, kus kalavaru seisund on enam-vähem samasugune. Nendeks on Lääne, Saare ja Hiiu maakond; Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa ning Pärnumaa. Erandiks on siiski püük erinevate mõrdadega, mille ehitusest ja paigutusest veekogus tingitud eripära tõttu on ka saagikus väga erinev. Kuna saagid erinevad nii maakonniti kui ka mõrraliikide kaupa väga palju, on ka püügiõigustasu arvutatud iga maakonna jaoks eraldi.
Eeldusel, et 2020. aastal kõik püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere rannikuvetes ja sisevetes välja ostetakse, laekuks rannapüügist riigieelarvesse 166 800 euro (sellest ligi 90 000 eurot Pärnu maakonnas) ja sisevete püügiõiguse eest üle 254 000 euro (sellest ligi 160 000 eurot Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel). See on ligi 5700 euro võrra suurem 2019. aasta eest kavandatud tasude laekumisest.
Kokku võib kutselisest kalapüügist püügitasudena laekuda üle 800 000 eurot. Konkreetne summa oleneb aasta lõpus kehtestatavatest Läänemere traalpüügi võimalustest.
„Neid summasid kasutatakse kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu,“ selgitas keskkonnaminister. „Seega annavad meie kalurid olulise panuse meie kalanduse jätkusuutlikkusse.“
Määrus ei puuduta Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi ega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2020. aastal püüda lubatavaid kalakoguseid. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel ära kinnitanud, piiriveekogude püügivõimalused lepitakse kokku novembris toimuvatel läbirääkimistel.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele