8. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aastapäevaaktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Pajumäe talu noorperemees, mahetootja Viljar Veidenberg. Palju õnne!
- (vasakult paremale) Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse liige Marko Kass, Aasta vilistlane, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ja Maaülikooli rektor Mait Klaassen Foto: Eesti Maaülikool
Juba 13. korda kuulutati välja Maaülikooli aasta vilistlane. Aasta Vilistlase nimetuse omistamise eesmärgiks on avaliku tunnustuse avaldamine isikule, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega osaleb tulemuslikult maaelu ja maamajanduse arendamisel ning teeb koostööd Eesti Maaülikooliga.
Noore ettevõtja sõnul on see tunnustus talle väga suur au. „Minu isa Arvo Veidenberg ütles, et kui tema ükskord aasta vilistlase kandidaadiks nimetati, siis see oli juba suur au. Aga eks ta saigi nüüd tiitli põhimõtteliselt kätte, kuna Pajumäe talu on siiski minu vanemate suure töö ja vaevaga üles ehitatud,“ kommenteeris
Pajumäe talu noorperemees.
Viljar Veidenberg on Maaülikoolist hariduse saanud, õppides seal viis aastat põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal. „Meil oli väga ühte hoidev kursus ja oleme igal aastal üritanud vähemalt korra kokku saada, et häid sõpru jälle näha. Ja eks endisi kursusekaaslasi näeb vahest ka igapäevaelus tööga seonduvalt,“ rääkis Veidenberg.
Küsimusele, milliseks ta hindab Maaülikoolis antavat haridust, vastas põllumees ja toidutootja, et siin saab ta aluseks võtta selle, mida ise koges koolis käies. „Kõige paremini oskan ehk hinnata seda, mida ma ise õppisin. Meie eriala oli selline, et õppisime üsna palju erinevaid asju ja kõike natukene. Sellest on ka edaspidi kasu olnud, nii et hindan saadud haridust heaks,“ lausus ta ja lisas, et tema suur tänu läheb Maaülikoolile ka teiste kõrgelt haritud spetsialistide koolitamise eest, alates loomaarstidest kuni piimateadlasteni.
Viljar Veidenbergi sõnul on nad alati koostööst kooliga huvitatud. „
Pajumäe talu võtab hea meelega vastu Maaülikooli üliõpilasi, et tudengitele näidata maaelu praktilist poolt. Samuti ei ütle me ära võimalustest, kui meie juures soovitakse mõnda teadustööd teha või Euroopa Liidu rahadega midagi uurida. Hiljutistest asjadest võib näiteks tuua ühe klastriprojekti, kus uuriti meie farmiloomade tervist, või näiteks ühe teise töö raames olime osalised kliimamuutuste mõju uuringus. Nendel põhjustel on Maaülikooli inimesi meie talus üsna tihti näha,“ sõnas tänavune Maaülikooli Aasta vilistlane.
TASUB TEADA
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu on igal aastal valinud Aasta Vilistlase. Seni on Aasta Vilistlase tiitliga pärjatud järgmised silmapaistvad isikud:
2009 Olev Saveli
2011 Aavo Mölder
2012 Anu Hellenurme ja Kalev Kreegipuu
2013 Juhan Särgava ja Ahto Vili
2014 Tanel-Taavi Bulitko
2015 Roomet Sõrmus
2016 Külli Annamaa ja Margus Ameerikas
2017 Madis Ajaots ja sel aastal tunnustati president Arnold Rüütelit EMÜ vilistlaskogu auliikme tiitliga
2018 Vahur Tõnissoo
2019 Viljar Veidenberg
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele