Autor: Jaanus Vogelberg • 25. november 2019

M.V.Wool on nüüd toorainest avastatud listeeriabakteritele tellinud Icosageni laborist vastavad uuringud, mille tulemusi on oodata kolme nädala pärast. Samal ajal tegeleb proovide analüüsimisega ka veterinaar- ja toiduamet (VTA).

VTA seisukoht on skandaali vältel olnud ühene - ST1247 bakteritüvi on nende hinnangul Wooli tehases sees olnud juba pikemat aega. Täna teatas M.V.Wool meediale, et ettevõtte tehases kaks päeva pärast suurpuhastust ameti võetud proovidest leitud listeeriabakter pärines sisseostetud värskest kalast, mida olevat kinnitanud ka terviseameti ja VTA proovid. Samuti ütles ettevõte, et VTA pole pärast seda enam järelproove võtnud. Äripäev uuris ametilt vastust küsimusele, kas proovidest leitud listeeria pärines just tehasesse sisse tulnud kalast.

Puhastus ei pruugi aidata

Listeria monocytogenes on rakusisene aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees ja taimedel.

Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel.

Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel. Listeeria võib säilida ja paljuneda ka biokiles, mis moodustub nt toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel. Sellistes tingimustes on haigustekitaja tunduvalt vastupidavam puhastus-, desinfektsiooni- ja bakterivastaste vahendite vastu.

Allikas: Terviseamet

Kui see nii oleks ja sekveneerimise ehk bakteri genoomi uurimise tulemusel tuvastataks, et tegu on just ST1247ga, ei saaks muidugi tõsikindlalt väita, et M.V.Wooli enda ruumides sama bakter samuti (ja juba pikka aega) ei pesitse. Küll aga tähendaks see, et vähemalt võimalus, et bakter tõepoolest väljaspoolt sisse tuleb, on olemas. Äripäev uuris sestap ka seda, millal amet vastava sekveneerimise tulemused avalikustab.

Analüüsid võtavad aega

VTA kommunikatsioonispetsialist Riina Kallas ütles, et kuigi amet selleks otseselt kohustatud pole, on nad tõepoolest võtnud proove ka M.V.Wooli sisse tulnud toorainest.

"Sealt on leitud listeeriabaktereid, kuid seni ei ole need olnud tüvega ST1247, millega seostavad mitmes riigis toimunud haiguspuhanguid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Euroopa Toiduohutusamet," sõnas Kallas. Järelproovide tegemine pole tema sõnul antud juhul nõutav.

Praeguse seisuga ei osanud Kallas öelda, millal viimati võetud proovide sekveneerimise tulemusi oodata võiks. Proove uurib veterinaar- ja toidulaboratoorium, mille puhul tasub rõhutada, et hoolimata nimesarnasusest on see VTAst endast eraldiseisev ministeeriumi allasutus. Viimaste proovide tulemusel M.V.Wooli toodetest ja tootmisest leitud listeeriabakterist järeldab aga VTA, et seal tehtud puhastus ei ole piisav. Teatavasti on M.V.Wool varem öelnud, et nende enda vahetult pärast puhastust võetud proovid olid puhtad ja tootmisruumid olevat saastunud just uue tooraine tõttu.

Vetevool: tulemused tulevad kolme nädala pärast

M.V.Wooli nõukogu liige Meelis Vetevool ütles Äripäevale, et septembris ja oktoobris ettevõtte enda toorainest ning ka toodetest leitud listeeria proovid, mida on kokku umbes kümne ringis, on saadetud Icosageni laborisse sekveneerimisele. Vetevoolu sõnul on sekveneerimine enam-vähem sama kallis nii siis, kui sekveneerida vaid ühte proovi, kui ka tehes seda mitmekümnele korraga. Seetõttu on tema selgituse kohaselt firma oodanud, kuni positiivseid proove on kogunenud rohkem, et need siis korraga analüüsidele saata. Vetevoolu sõnul on tulemusi oodata aga alles kolme nädala pärast.

Kuni ST1247 osas selgust ei saabu, on M.V.Wooli jaoks õhus väga tõsine probleem tarnijatega. Nimelt, kuna ettevõttele on VTA kehtestanud nn nulltolerantsi, ehk nende toodetes ei tohi listeeriabakterit sisalduda üldse ja tavapärased piirnormid ei kehti, tuleb neil rakendada samasugust nulltolerantsi ka oma tarnijatele. Seetõttu on firmal tulnud koostöö katkestada juba üsna mitmega. "Me ei saa ise nulli, kui neil ei ole null. Aga ükskord saab ring täis," sõnas Vetevool.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas septembri lõpus Äripäevale, mida nulltolerants täpsemalt tähendab. "Mikrobioloogia määrus 2073/2005 sätestab, et kui ettevõte soovib aluseks võtta listeria monocytogenes'e kriteeriumi kõlblikusajal turule viidud tootes kuni 100 cfu/g, siis peab see eelnevalt olema pädevale asutusele tõendatud. Selleks on vajalik läbi viia kestvuskatsed. Antud ettevõte ei ole seda nõuetekohaselt teinud ning sel juhul kehtib ettevõttele määruse tingimus, et tootes ei tohi listeria monocytogenes't leiduda," sõnas ta. Praegu ühelegi teisele Eesti kalatootjale sellist nõuet kehtestatud pole.