Taimekahjude vähendamine ja saagikuse suurendamine - elutähtsaim küsimus Euroopas

Põllumajandustootjad ei osta üksikuid taimekaitsevahendeid, vaid kindlust ja mugavust, et nende põld on kogu hooaja jooksul hästi kaitstud. “Need on väga kõrged ambitsioonid,“ tõdes Agricultural Solutions BASF SE president Vincent Gros.

Agricultural Solutions BASF SE president Vincent Gros.  Foto: Juuli Nemvalts

Oktoobri alguses kohtus Saksamaal Düsseldorfis taimekaitse ja väetiste suurtootja BASF Euroopa riikide põllumajandusajakirjanikega, et tutvustada uusi trende millega aidatakse põllumeestel suurendada saagikust ja vähendada taimekahjurite ja -kahjustuste mõju põldudel. Samuti oli teemaks lahendus easyconnect - suletud edastussüsteem (CTS). Kohtumine hõlmas ka BASFi Hollandi taimearetuskeskuse Nunhemi külastust.

Vincent Gros BASFist tõdes kohtumisel, et nad soovivad tooteid areneda kiiremini kui turu vajadused ja samal ajal leida tasakaal põllumeeste eesmärkidele, kus soovitakse piisavalt toota ja seda piisavalt keskkonnateadlikult.

Gros ütles, et nende töö käib taimekaitsevahendite osas Euroopas enamkasvatatud kultuuridega. Eelkõige on nisu see, millega nad tegeleda tahavad ja Gros lubas, et peatselt tuleb turule uus hübriidnisu. Turule on tulnud hiljuti ka mitmeid putuka- ja seenetõrjevahendeid, mis on omavahel sarnase ülesehitusega. BASFi taimekaitsevahendite tootearenduse eesmärgiks ongi kõiki tooteid ühendada omavahel. Need on tõhusad tooted, eriti juhul, kui aplikatsiooniaken on ajaliselt piiratud.

Veel räägiti hübriidnisu saagikusest, et kui varem saadi hektarilt 2-3 tonni nisu, siis see on tõusnud seitsme tonni peale. Osades regioonides on nisu saagikus tõusnud 12-13 tonnini hektarilt. BASFi esindaja nentis, et viimasel ajal pole uut suurt läbimurret tulnud ja saagikus on jäänud saavutatud tasemele püsima.

BASF võõrustas Euroopa põllumajandusajakirjanikke ja näitas oma teadus- ja arenduskeskusi. Fotod: Juuli Nemvalts.  

Abiks digitaalsed põllumajanduse lahendused

BASF pühendub oma tegemistes põllumajanduse digitaalsele tulevikule ning nad investeerivad tugevalt selle arendusse ja andmeedastusse, et toetada põllukultuuride kasvu ning luua uusi tuluvooge. BASFi põllumajanduse digitaalne strateegia põhineb kolmel sambal: saagikuse kaitse ja seemnete nutikamaks muutmine; parem juurdepääs digitaalsele turule ja uued digitaalsed ärimudelid. „Digitaalne tehnoloogia toetab seda, et jõutakse optimaalsele kasutusele ja optimeerida tuleb kõiki tulukohti,“ kinnitas BASFi põllumajanduslahenduste divisjoni digitaalse põllumajanduse globaalne juht Tobias Menne. „Soovime toetada põllumeest seemnest saagini, et nende tegevus oleks keskkonnasõbralik aga produktiivne,“ lisas ta.

“Põllumajandustootjad kogu maailmas vajavad muutuva maailma nõudmistele vastamiseks digitaalseid lahendusi. BASF on xarvio™ digitaalse põllumajanduse lahenduste kaudu põllumajanduse digitaalse ümberkujundamise esirinnas. xarvio™ digitaaltooted on mõeldud sõltumatutele põllutsoonide spetsiifilistele agronoomilistele nõuannetele, mis võimaldavad põllumajandustootjatel tõhusamalt ja säästlikumalt toota,“ ütles Menne.

Põllmajandustööstuse gigandid panustavad keskkonnahoidu ja ohutusse

Põllumajandustööstuse juhid ühendavad jõud, et tutvustada suletud ülekandesüsteemi tehnoloogiat Euroopa põllumajandustootjatele.

Oktoobri alguses teatasid viis suurt põllumajandustööstuse ettevõtet: ADAMA, BASF, Corteva Agriscience, Nufarm ja Syngenta, et ühendavad jõud, eesmärgiga veelgi parandada taimekaitsevahendite käitlemist Euroopas ja ühtlasi edendada suletud ülekandesüsteemi (CTS) tehnoloogiat. Nüüd katsetatakse osades riikides CTS-i lihtsa ühenduse loomist, et tuua rohkem kasu ettevõtjatele, põllumajandustootjatele ja keskkonnale.

Easyconnect-süsteem koosneb kahest komponendist: ainulaadne keeratav kork - eelmahutatud mahutitele - ja sidur, mis koos moodustavad CTS-i. Aastaks 2021-2022 on kavas laiaulatuslik valik konteinereid varustada standardiseeritud eelpaigaldatud keeratava korgiga ja pakkuda seda süsteemi Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi põllumajandustootjatele ning tõenäoliselt lisanduvad teisedki Euroopa riigid.

Easyconnect-süsteem koosneb kahest komponendist: ainulaadne keeratav kork - eelmahutatud mahutitele - ja sidur, mis koos moodustavad CTS-i.   Foto: BASF SE / Marcus Schwetasch

„CTS võimaldab taimekaitsevahendeid otse nende algsest mahutist pritsimahutisse viia ja ülekantava kemikaali mahtu täpselt mõõta. See vähendab märkimisväärselt kasutajate kokkupuudet ja pritsimisest või lekkimisest tulenevaid keskkonnariske,” selgitas EMASi ja BASF SE põllumajanduse lahenduste vanem asepresident Livio Tedeschi.

„Ühise tehnilise kirjelduse juurutamine suurel hulgal toodetel on keskkonnahoiule kasulik, kuna vähendab toodete käitlemise ajal märkimisväärselt lekkeohtu. Täiendavaid eeliseid näeb integreeritud loputussüsteem, mis hõlbustab pakendite puhastamist ja loputamist," ütles Syngenta ärikeskkonna jätkusuutlikkuse juhtimise osakonna juhataja Xavier Leprince.

„Tänapäeval tuntakse farmis suurt huvi efektiivsuse vastu. Soodsatel pritsimispäevadel soovivad pihustussüsteemi kasutajad põllul veedetud aja maksimeerimiseks lühendada nende laadimisaega, samas ohutustaset vähendamata. CTS ja eriti easyconnect aitavad sellele kaasa. Oleme veendunud, et põllumajandustootjad leiavad, et sellest on kasu,” lausus Corteva Agriscience Põhja-Euroopa tootehalduse juht Louise Brinkworth. Lõuna-Euroopa ADAMA asepresident Bertrand Lombard lisas: „Kui CTS-i on lihtne kasutada, on see põllumehele oluline eelis; easyconnect tehnoloogia vähendab purkide tõstmist ja vähendab seeläbi toodete käsitsemist.”

„Meil oleks hea meel näha põllumehi, kes võtavad kasutusele CTS-i. Seetõttu astuvad viis suurimat tööstuse esindajat nüüd veel ühe sammu, et iseseisvalt testida easyconnect-süsteemi laiemalt ja parandada pidevalt taimekaitsevahendite käitlemise viise,“ ütles Nufarmi portfellilahenduste EuMEA juht Karina von Detten.

BASF on koostöös kolmandate osapoolte seadmete tootjatega arendatud Easyconnecti ja on valitud riikides laialdaselt testinud süsteemi alates 2015. aastast. Põllumajandustootjate tagasiside põhjal on pidevalt täiustatud süsteemi käitlemist ja kiirust, muutes täitmise kiiremaks kui tavaliselt kasutatava induktsioonpunkri kaudu.

Margus Saviste: taimekaitsevahendites on tulemas suured muutused

BASF Eesti juhi Margus Saviste sõnul on paljud toimeained, mis hetkel on Eestis ja ka mujal Euroopas aktiivselt kasutuses, varsti keelatud kasutada just nende ohu tõttu inimtervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

BASF Eesti juht Margus Saviste ütles, et nad on BASF Agricultural Solutions Eesti tiimiga võtnud eesmärgiks tõsta Eesti põllumeeste teadlikkust teravilja kasvuregulaatorite kasutamisel, kus võrreldes teiste tooterühmadega tuleb põllumajandustootjal pöörata palju suuremat tähelepanu kultuurtaimede kasvutingimustele ja ka ümbritsevatele keskkonnatingimustele, seda nii preparaadi kui õige kulunormi valikul. „Kui herbitsiidide kasutamisel kehtib rusikareegel, et kasutatav kulunorm on enamikul juhtudel sama sõltumata eelmainitud tingimustest, siis kasvuregulaatorite puhul tuleb täpselt teada, millise kultuuri ja sordiga on tegemist, millises kasvufaasis on kultuurtaimed, millised on ilmastikutingimused ja millist paagisegu kavatseb tootja kasutada,“ selgitas Saviste. „Ehk muutujaid on rohkem kui üks ja mis kõik on määrava tähtsusega, et saavutada soovitud tulemus.“

Rangemad eeskirjad. Eesti taimekaitsevahendite turg on otseselt seotud Euroopa Liidu määrustest, mis sätestavad erinevad kriteeriumid toimeainetele ja nende registreerimisele. Alates hetkest, kui EL läks kemikaalide, sh. pestitsiidide riskipõhisest hindamisest üle ohupõhisele hindamisele, muutus ka üldine seisukoht, mida tõlgendatakse ohuna ja mida riskina. Ühtlasi võeti kasutusele termin asendamisele kuuluv toimeaine. „Kui küsida, et mis on asendamisele kuuluv toimeaine, siis lühidalt öelduna on osad toimeained oma omadustelt ohtlikud keskkonnale, aga veelgi olulisem, et ka inimtervisele. Mis omakorda tähendab, et EL tahab need välja vahetada sobivamate alternatiividega samas mitte alati mõistes, kas neid praegu üldse eksisteerib või kas need ilmtingimata tagavad ka samalaadse toime efektiivsuse,“ selgitas Saviste. „Ehk siis – jutt käib terminitest oht vs risk, olukorras kus neid kahte sõna kasutatakse tänapäeva maailmas paraku kui sünonüüme, kuigi omavad olulist erinevust. Isiklikult pole ma ohupõhise hindamise ja selle põhjal tehtud otsuste vastu, aga mitte alati ei suuda me kõiki ohte ette näha ega adekvaatselt hinnata nende võimalikku riski ilma juhtumiteta,“ mõtiskles Saviste.

Enamlevinud on määratlus, mille järgi väljendab:

OHT kahju tekitamisvõimet või potentsiaali ükskõik millele,

RISK aga peamiselt kahjuliku tagajärje ilmnemise tõenäosuse või esinemissageduse ning kahju suuruse mõõtu.

Kokkuvõtteks tähendab see Saviste sõnul, et paljud toimeained, mis on hetkel Eestis ja ka mujal Euroopas aktiivselt kasutuses, keelatakse ära nende ohu tõttu inimtervisele ja ümbritsevale keskkonnale. „Ka BASFi puudutab ülalmainitud teema otseselt, kuna näiteks toimeained epoksikonasool, fenpropimorf, alfatsüpermetriin jt sisalduvad mitmetes enimmüüdavates preparaatides, mis keelustatakse lähima 1-2 aasta jooksul,“ prognoosis BASF juht. „Samas hea uudis on see, et BASF on selleks valmis. Nimelt on BASF juba saanud paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal maailmas heakskiidu täiesti uuele toimeainele Revysol, mis kuulub uude isopropanoolasoolide rühma. Revysoli sisaldavate toodete eeldatav registreerimine Eestis on selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.“

Revysoli olulisemad eelised:

•Uus tase haiguste tõrjel – parim saadaolev lahendus kõrreliste helelaiksuse ja teiste oluliste teravilja haiguste tõrjel ka resistentsete haigustekitajate tüvede korral.

•Kiire ja kauakestev toime erinevates tingimustes järjepidevateks tulemusteks – kiire imenduvus ja pikaajaline kaitse sõltumata välistest teguritest läbi lehe sisemusse talletuva toimeaine varu.

•Optimaalne saagikus ja kvaliteet mitmetes põllukultuurides – tänu eelmainitud tugevustele on tagatud Revysoli kasutamisel korralik saagikus ja kvaliteet

•Uus alus ülitõhusatele fungitsiididele – Revysol hakkab sisalduma paljudes preparaatides ja registreeritakse kasutamiseks mitmetele kultuuridele

Veel kinnitas Saviste, et nad kindlasti kavatsevad jätkata ka rapsi umbrohutõrje temaatikaga. „Kuna kohtame tihtipeale ebaratsionaalsete lahenduste kasutamist, millega põllumehed kaotavad nii ajas, rahas kui ka efektiivsuses. Usume, et omame parimaid teadmisi ja lahendusi, aitamaks põllumeestel langetada õigeid otsuseid.“

Juuli Nemvalts, kaasautor

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79