Autor: Põllumajandus.ee • 2. jaanuar 2020

Maaeluministeeriumi hinnangul ületab põllumajanduse kogutoodang tänavu esimest korda ühe miljardi euro piiri. Tänavu toodeti ca 1,6 miljonit tonni teravilja, 179 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemet ning 815 000 tonni piima.

Järgnevalt toome ära valiku sündmustest ja teemadest 2019. aastal.

Põllumajandustootjatele maksti täies mahus üleminekutoetusi

2019. aastal jätkas valitsus (eelmise valitsuskoalitsiooni – Keskerakond, SDE, Isamaa – otsusel) täies mahus põllumajanduse üleminekutoetuste maksmist piimalehmade, ammlehmade ja uttede pidajatele, põllukultuuride ja heinaseemnekasvatajatele (kokku 16,9 miljonit eurot). Üleminekutoetuste taastamine on olnud alates 2014. aastast EPKK üks keskseid nõudmisi ametis olevatele valitsustele.

Koja sihikindel töö tõi põllumeestele viis miljonit eurot

Vaatamata valitsuserakondade varasematele lubadustele kavatses valitsus järgmisel aastal kärpida 2020. aasta üleminekutoetuste summat 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole. EPKK jaoks oli üleminekutoetuste summa suurendamine järgmise aasta riigieelarves oluline prioriteet. Valitsuse liikmetele saadeti enne eelnõu heakskiitmist valitsuses mitmeid pöördumisi, oktoobris ja novembris kohtuti Riigikogu viie fraktsiooni, maaeluminister Mart Järviku, rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratasega. 10. detsembril 2019 korraldati Toompeal põllumeeste meeleavaldus, millel kingiti igale Riigikogu liikmele isiklik traktor. EPKK selgitustöö ja avaliku surve tulemusel lisati Riigikogus üleminekutoetuste maksmiseks riigieelarve seaduse 2. ja 3. lugemise vahel täiendavad 5 miljonit eurot, mida võib lugeda üsna erakordseks saavutuseks. Järgmisel aastal on üleminekutoetusteks riigieelarves 10 miljonit eurot.

Toimus esimene Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2019

31. oktoobrist 1. novembrini Tartus Eesti Rahva Muuseumis esimest korda toimunud EPA2019 tõi kokku ca 2700 maamajandussektoris tegutsevat ettevõtjat. Aastanäitusel olid esindatud sektori juhtivad ettevõtted – kokku 112 ettevõtet. Eesti Rahva Muuseum pakkus mitmele tuhandele ettevõtjale head keskkonda omavahelisteks kohtumisteks, teadmiste täiendamiseks ja meelelahutuseks. EPA oli asjalik, sisukas ja meeldiva atmosfääriga põllu-majanduse suursündmus. Kahe päeva jooksul toimus 3 suuremat konverentsi ja 52 seminari, millel oli kokku ligi 1300 osalejat. Osalejate hinnangul oli näituse sihtgrupp hästi määratletud ning sündmus sai positiivse tagasiside.

LOE LISAKS:

Suur fotogalerii: Eesti Põllumajanduse Aastanäitus tõi Tartusse sadu põllumehi

Aastanäitusel sai näha tõuloomi ja tehnikat. EPA raames toimusid mitmed kõrgetasemelised kohtumised – Eesti, Läti, Leedu ja Poola põllumajandus-ministrite kohtumine ning Eesti, Läti ja Leedu põllumajandus-organisatsioonide kohtumine kolme riigi maaeluministriga. Näituse esimesel päeval toimus ERMis 500 osalejaga lõikuspidu, millel tunnustati parimaid, koja auliikmeks sai Aavo Mölder, üle anti viis Jakobsoni märki.

Koda tõrjus tagasi kavatsuse seada kütuselimiidid

Maaeluminister Mart Järvik tuli mai lõpus välja initsiatiiviga, mille kohaselt sooviti muuta põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse kasutamise tingimusi. Põllumajandus- ja kalandussektori jaoks on tegemist ligi 30 milj euro suuruse soodustusega. Süsteemi muutmise täpsed eesmärgid lõpuni selgeks ei saanudki. Aimata võis soovi kulude kokkuhoiuks. Tundus, et üheks eesmärgiks oli kütuse värvimise lõpetamine, mis oleks paratamatult kaasa toonud kütuse kasutamise limiidid.

Koda toetas eesmärki lõpetada sinise kütuse väärkasutus väljaspool põllumajandus- ja kalandussektorit, kuid oli selgelt vastu kasutuslimiitide seadmisele. Koda saatis maaeluministeeriumile ja valitsusele mitmeid pöördumisi, tegi avalikke avaldusi ja seisis nõupidamistel kütusesoodustuse jätkumise eest. 28. oktoobril Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel oli minister seda meelt, et tulevikus võiks jätkata kütuse erimärgistamisega ning automaatse aktsiisisoodustusega, mis rakendub ostmise hetkel, kuid piirata väärkasutuse takistamiseks ostjate ringi. Seoses ministri vahetusega on teema edasine käsitlemine praegu ebaselge.

Arengud ÜPP tuleviku ja otsetoetuste ühtlustamise küsimustes

Jätkusid arutelud ÜPP tuleviku üle. Maaeluministeeriumis toimusid regulaarsed asekantslerite kohtumised sektori esindajatega, millel koja esindajad väljendasid muret ÜPP tulevikku puudutavates sõlmküsimustes – suuremate ettevõtete toetuste piiramine ehk nn capping, toetuste ümbersuunamine esimestele hektaritele, ebavõrdsed otsetoetused liikmesriikide vahel, maaelutoetuste võimalikud kärped, teatud tingimuslikkuse nõuded (püsirohumaade säilitamise kohustus jt). EPKK juhatuse esimees tõstatas neid teemasid ka erinevatel kohtumistel Brüsselis, nt veebruaris toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hoganiga, märtsis toimunud kohtumisel Läti põllumajandusministeeriumi aseministri Jānis Grasbergs ja Euroopa Parlamendi liikme Roberts Zilega, oktoobri alguses toimunud kohtumisel Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komisjoni esimehe Norbert Linsiga, novembri lõpus toimunud kohtumisel uue põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga. Aga ka mais Riigikogu Maaelukomisjoni ning novembri alguses ja detsembris toimunud kohtumistel peaminister Jüri Ratasega.

Balti riikide põllumajandus-organisatsioonid saatsid detsembris Euroopa Liidu juhtidele ühise pöördumise seoses otsetoetuste ühtlustamise probleemiga ning korraldasid Brüsselis ja Twitteris ka ühise meediaaktsiooni. Samuti toimus oktoobris kolme riigi tootjate ühine kohtumine Balti riikide maaeluministritega. Detsembris andsid Balti riikide tootjate esindajad oma riigi presidendile või peaministritele üle sümboolsed poolikud leivad väljendamaks oma rahulolematust ebavõrdsete toetustega. EPKK koos taluliiduga algatas detsembris allkirjade kogumise petitsioonile, milles nõutakse toetuste ühtlustamist.

Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajanduse esindusorgani-satsioonid saatsid 8. mail Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa institutsioonidele ühise kirja, milles selgitatakse Balti riikide ja Põhjamaade põllu-meeste seisukohti seoses ÜPP nn rohelise arhitektuuriga.

EPKK tegi oma ettepanekud Riigikogu valmisteks

2019. aastasse jäi kaks väga olulist poliitilist sündmust – märtsis toimusid Riigikogu valimised ja mais toimusid Euroopa Parlamendi valimised. 2018. aastal töötasime välja ettepanekud erakondadele põllumajanduse ja bioma-jandusega laiemalt seotud valdkondade arendamiseks ning kohtusime kõikide suuremate parlamendierakondade esindajatega. EPKK ettepanekud kajastusid praktiliselt kõikide praeguste parlamendierakondade valimisprogrammides. EPKK korraldas koos taluliidu ja maaülikooliga veebruaris Maaelufoorumi, mille raames toimus erakondade esindajate väitlus põllumajanduspoliitika teemadel. Kõik Riigikogu valimistel osalevad erakonnad on ühel meelel selles, et Eesti põllumajandustootjatele tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Uue valitsuse koalitsioonileping sisaldab tervet rida EPKK ettepanekuid. Europarlamendi valimiste eel kohtusime suuremate parteide esindajatega.

PõKa 2030, sektori arengukava, ÜPP strateegiakava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) jõudis aasta lõpuks ametliku kooskõlastamise etappi. EPKK ettepanekul suurendati arengukava ambitsiooni seoses lisandväärtuse kasvu ja ekspordi eesmärkidega. Arengukavaga luuakse riigiülene visioon ja eesmärgid tervele põllumajanduse, kalanduse ja maaelu valdkonnale. PõKa on aluseks ka ÜPP strateegiakava 2021-2027 koostamisele, mis sai samuti 2019. aastal alguse. EPKK osales ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni töös ja tegi ettepanekuid uue strateegiakava koostamise protsessis. EPKK osales aasta lõpus käivitunud ÜPP strateegiakava töörühmade töös. EPKK eestvedamisel viidi koostöös Eesti Maaülikooliga lõpule toidutarneahela põhise konsolideeritud sektori arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ koostamine. Sektori arengukava hõlmab toidutootmise nelja põhilist valdkonda: piim, liha, teravili ja aiandus.

Uus veeseadus sai koja ettepanekul palju parem

Riigikogu kiitis jaanuaris heaks 1. oktoobril 2019 jõustunud uue Veeseaduse, kuhu EPKK ettepanekul tehti mitmeid muudatusi: põllumeestele on antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil, kõrrelistel heintaimedel ja kõrrelisterohkel rohumaal kasutada üle 170 kg/ha sõnnikulämmastikku, tingimusel, et põllumees laotab sõnniku mitmes jaos hiljemalt 15. augustiks. Erandit ei kohaldata turvasmuldadele. Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt seejuures kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest. Erandi kasutamiseks peab põllumajandustootja pidama põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta. Kui seni kehtinud seaduse kohaselt on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, siis EPKK ettepanekul ei kohaldata seda piirmäära, kui mullas taimedele omas-tatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põlluma-jandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. EPKK ettepanekul tõsteti ka vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustuse künnis 400 loomühikule.

Liikusime kindlustusühistu loomise suunas

Koda toetas aasta alguses kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadust, mille heakskiitmine andis võimaluse kindlustusühistu loomiseks Eestis. Aasta jooksul toimus kojas mitmeid arutelusid ühistulise kindlustuse tuleviku teemadel. Koja nõukogu otsustas osaleda kindlustusühistu asutamises. Dokumendid ühistu asutamiseks on esitatud äriregistrile ja protsess jätkub 2020. aastal.

Tegime ettepaneku loobuda pakendiauti nõudest, väljendasime vastuseisu jäätmeseaduse eelnõule

9. jaanuaril saatis EPKK Keskkonnaministeeriumile ning Riigikogule pöördumise, milles tehakse ettepanek muuta pakendiseaduse sätteid ja loobuda edaspidi pakendiauditi nõudest. Koja arvates on riik pakendiauditi kohustusega delegeerinud ettevõtjale riikliku järelevalve pädevusse kuuluva kohustuse. Seejuures on pakendiseaduse järelevalve teostajatel piisavalt muid võimalusi puudulike andmete esitamise või andmete esitamata jätmise kontrollimiseks ning vajadusel on olemas ka meetmed rikkujate korrale kutsumiseks. 28. juunil toimunud jäätmedirektiivi arutelul kinnitas ministeerium, et loobub pakendiauditeerimise kohustuse nõudest.

EPKK koos seitsme teise organisatsiooniga saatsid 21. jaanuaril Riigikogu Keskkonnakomisjonile pöördumise, milles tehakse ettepanek mitte vastu võtta jäätmeseaduse eelnõud 495SE, sest see on ebaselge, eelnõust on keeruline aru saada, selles leidub endiselt probleemseid sätteid ning eelnõu vastuvõtmine ei ole hädavajalik, sest Eestil on võimalik täita aastaks 2020 olmejäätmete ringlussevõtu 50-protsendilist sihtmäära ka eelnõud vastu võtmata tõhustades järelvalvet. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas 29. jaanuaril, et jäätmeseaduse eelnõu on vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele.

Mahetoetuste tulevik

EPKK väljendas märtsis maaeluministeeriumile seisukohta, et koda peab väga oluliseks, et juba mahekohustuse võtnud tootjatele on tagatud mahetoetusi puudutav prognoositavus ja kindlustunne terveks kohustuse perioodiks, st et praegustele mahetootjatele tuleb tagada toetuste maksmine maaelu arengukavas olevate toetusmäärade alusel. EPKK on seisukohal, et uute mahekohustuste võtmist saab edaspidi toetada, kui maaelu arengukava keskkonna- ja loomade heaolu meetmete, mis kuuluvad mahepõllumajandusega sama arengukava prioriteedi alla, eelarvetes tekib kasutamata vahendeid või riik on riigieelarvest valmis mahetoetuste eelarve suurendamiseks lisavahendeid eraldama.

Organisatsiooni tööst

11. aprillil Türil toimunud EPKK üldkoosolekul valiti koja uude nõukogusse 12 liiget: Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Olav Kreen (nõukogu esimees), Margus Muld, Andres Oopkaup, Mae Alviste, Jaanus Murakas, Uno Kaldmäe, Valdis Noppel, Anu Hellenurme, Sivar Irval ja Ülle Läll. Koja neli gruppi valisid uued juhatused. Toimusid nõukogu arenguseminarid, mille eesmärgiks on parandada koja toimimist ja võimekust. Toimus ka põllumajanduse grupi koostöökoolitus. Põllumajandusgrupp kohtus oluliste koostööpartneritega: Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, PRIA, Maa-amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, ETKI jt. Toi-musid EPKK gruppide ja toimkondade koosolekud. EPKK töötajad käisid külas Soome põllumeeste liidul. Koja esindajad kohtusid aasta jooksul valitsuse liikmetega: maaelu-, keskkonna-, rahandus- ja peaministriga. Koda alustas kommunikatsioonistrateegia väljatöötamist. Riigikogu keskkonna-komisjon tutvus EPKK kutsel Andres Oopkaubi ettevõtte köögipoolega.

Taimekaitse tõttu mesilased ei hukkunud

EPKK tegi mai alguses üleskutse, et taimekaitse tõttu ei tohi 2019. aastal hukkuda ükski mesilane! Targalt ja vastutustundlikult tegutsedes on see saavutatav. Juulis kohtusid EPKK ja Eesti Mesinike Liidu esindajad, et arutada mesinike ja põllumeeste ühiseid tegevusi mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks. Tänu heale koostööle põllumeeste ja mesinike vahel ei hukkunud Põllumajandusameti kinnitusel 2019. aastal põllumeeste tõttu mitte ükski mesilane. Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Analüüsid ei tuvastatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhju-sena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. EPKK tegi regu-laarset koostööd põllumajandusameti ja teiste osapooltega taimekaitsevahendite säästva kasutuse edendamiseks.

2019 oli põllumajanduskoja jaoks tegus aasta!

Lõppevasse aastasse jäi veel palju teisi sündmusi ja ettevõtmisi. EPKK viis ellu mitmeid projekte, nende hulgas näiteks toiduturismi arendamisele suunatud projekti Liivimaa Maitsed või kohaliku toidu turundust soodus-tavat projekti Baltic Sea Food. Eduka lõpuni viidi keskkonnaprojekt GreenAgri, algatati uus tõuloomade ekspordi projekt BreedExpo, samuti alustati uue projekti BalticBiomass4Value (bioloogilistel ressurssidel põhinevate väärtusahelate potentsiaali kasutamine) elluviimist, arvukalt koolitusi ja teabepäevi korraldati loomakasvatuse, ÜPP rakendamise ja toiduohutuse teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Tehti koostööd Tõuloomakasvatuse ajakirja väljaandmisel jne.

Soovime kõikidele EPKK liikmetele ja koostööpartneritele edukat uut aastat!

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda