Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 8. jaanuar 2020

Talinisu Põllukooli lõpukonverentsil olid muidugi üheks teemaks ka viljahinnad, just nisu osas. „2019. aasta septembrikuu statistika ütleb, et Eestis kasvatati talinisu 115 000 hektaril ja saadi saaki 625 tuhat tonni. Suvinisu kasvatati vaid 60 000 hektaril ja 198 tuhat tonni saadi saaki. Keskmine proteiin oli 12,89%, langemisarv 264, mahukaal 809 ja prügisus 0,9,“ andis kiire ülevaate Sildvee.

Timo Sildvee sõnul oleme me jätkuvalt teravilja eksportiv maa. Enim ekspordime me Saudi Araabiasse, kuhu tänavu läheb enamus meie nisust. Teine sihtkoht on Alžeeria ja Maroko samuti, sinna läheb madalama kvaliteediga nisu. „Üht laeva komplekteerides on väga oluline teada, millised on selle maa, kuhu me tahame eksportida, nõuded. Lisaks vilja niiskusele on määrvaks prügisus, langemisarv, kleepevalk ja ka näiteks see, palju on kahjustatud terasid. Ja muidugi tuleb teha ka mükotoksiinide jms teste. Nii, et vilja müümine on keeruline, sest paljusid soovitud analüüse ei saagi teha Eestis, vaid peame need mujal tegema. Veel on näiteks paika pandud ka surnud putukate arv viljas, on maid kus neid üldse eksporditavas viljas olla ei tohi,“ rääkis viljakaubanduse põhitõdedest Sildvee.

Sildvee ütles, et järjest enam tuleb viljakaubandusse sisse n-ö jälgitavus. „Alates sellest kus vili kasvas ja mis sort – see on lisaks kvaliteedinäitajatele tulevikuteemaks.“ Samas arvas ta, et Eestist sordipõhist eksporti ei saaks teha, puuduseks on meie väiksed mahud. Ja sageli on ka sama sort erineva kvaliteediklassiga.

Küsimusele, mis mõjutab viljahinda maailmaturul vastas Sildvee, et eks neid tegureid ole mitmeid. „USA ja Hiina kaubandussõda mõjutab turgu juba teist aastat. Oma mõju on ka seakatkul, just eriti Hiinas ning loomulikult on suureks mõjutaks kliima. Täna mõjutab turgu ka euro nõrkus,“ vastas Sildvee.

Kasv tuleb Venemaalt ja Aasiast. „Täna on nisu eksportijana silma paistnud eelkõige Venemaa ja sealt oodatakse ka saakide paranemist, sest hetkel on need veel suhteliselt madalad. Kasvu nähakse samuti piirkondades, kus rahvastik enim kasvab ja kus elatustase ei võimalda süüa liha ja peab sööma rohkem teraviljatooteid. Üldse on trend, et nisu tootmine ja tarbimine on pigem tõusus. Vilja hind on sel aastal olnud volatiivne - saagi ootus oli suur ja see lõi hinnad alla,“ selgitas turu olukorda Sildvee.

MIS TOIMUS?

4. detsembril 2019 kogunesid Sadalas teraviljakasvatajad, et võtta kokku Talinisu Põllukooli hooaeg. Seda Eestis ainulaadset praktilist koolitust korraldasid ühiselt viis firmat: Rannu Seeme, Yara, Syngenta, BASF ja Väderstad.

Jälgi konkurente. Sildvee sõnul peame meie siin Eestis jälgima just seda, mis toimub Musta mere piirkonnas. „Meil on vaja jälgida piirkondi, kellega me konkureerime. Senini oleme nisu puhul jälginud Prantsusmaal toimuvat, nüüd aga on määravam Musta mere piirkond. Umbkaudu 120 miljonit tonni ekspordivad nad praegu - see on märkimisväärne kogus, mis sealt läbi liigub. Küsimus on nüüd selles, kas nad suudavad kasvu jätkata ja kui kaua. Täna, kui me tahame müüa, siis me peame neist pakkuma madalamat hinda,“ rääkis Sildvee.

Kui me senini oleme Venemaal toimuvat alahinnanud, siis viimastel aastatel on neil olnud kõva arenguhüpe. „Venemaa on tuntud rohkem nisu eksportijana, Ukraina pigem maisi. Ka nisu saagid ja kvaliteet on Venemaal aastatega palju paremaks läinud. Venemaa suureks eeliseks on nende logistikavõrk – raudteest sadamateni,“ soovitas Sildvee ka Vene turgu jälgida.

Ühe märkuse nisu hinna kohta tegi Timo Sildvee veel – nimelt näitab nisu MATIF seda, et hinnad on all olnud enamasti koristusajal, aastatel 2014 kuni 2019. „Vaid eelmisel aastal oli seis erinev,“ tõi ta välja.