Autor: Põllumajandus.ee • 23. jaanuar 2020

„Eelmine aasta rõõmustas eeskätt ülisuurte kaladega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja tõi välja, et esiviisiku moodustasid 21,4 kg (Jägala), 17,5 kg (Selja), 17,2 (Jägala) kg, 17 kg (Jägala) ja 15 kg (Purtse) kaalunud lõhed.

Suurima, 21,4 kg lõhe püüdnud kogenud kalakütt Denis (lisatud pildil) pidi kalamüraka väljatõmbamiseks vaeva nägema koguni 1 tund ja 20 minutit. „See aga ongi see, miks paljud lõhepüüki nii kõrgelt hindavad, sest ligi poolteist tundi kestvat „adrenaliinilaksu“ ei saa just kuigi tihti teisiti nautida,“ lisas Tuus.

Esiviisikusse mahtunud kaladest koguni kolm püüti Jägala jõest. Jägala, Selja, Purtse ning Pirita on olnud lõhepüüdjate lemmikud juba pikka aega ja sealt tulevad ka parimad tulemused.

„Lõhe ja meriforelli püük jõgedes spinningu ja lendõngega on väga populaarne ja mullu väljastati püügiks ligi 3400 kalastuskaarti,“ selgitas Tuus.

Et püük lõhe ja meriforelli populatsioonidele kurja ei teeks, on kehtestatud kuderahu aegne püügikeeld. Tol ajal tagab Keskkonnainspektsioon koos Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) vabatahtlike kalakaitsjatega kudeaegse valve.

TASUB TEADA:

•Eestis suurim harrastuspüügivahenditega püütud lõhekala tabati 1938 aastal Keila jõest ning too kaalus 37,75 kg.

•Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad panustasid lõhe ja meriforelli kudevalvesse 2019 aastal kokku 3800 tundi.

•RMK Põlula Kalakasvatuskeskus asustas 2019. aastal Eesti jõgedesse kokku ligikaudu 325 000 lõhe ja meriforelli noorjärku.

„Möödunud aasta kujunes meie kaitseaktsioon väga tulemuslikuks nii kurikaelte kinni nabimise kui ka ennetava heidutuse mõttes,“ sõnas EKS kalakaitseüksuse juht Jüri Nurk aasta kokkuvõtet tehes. Samuti tuleb rahul olla sellega, et laienes oluliselt valvatavate jõgede arv ja geograafiline paiknemine. „Kaks uut piirkonda, Piirsalu ja Lääne-Viru olid eriti tugeva valve all ning tulemused olid kiired tulema vormistamiste näol. Tänu Piirsalu ja Kunda vabatahtlikele on oodata suurepäraseid tulemusi kevadisel lugemisel teadlaste poolt,“ lubab Nurk.

Rohkem saaki kui mullu on lõhe ja meriforelli kütid Eesti jõgedest saanud vaid 2016. aasta püügihooajal, mil püüti ligi 2,6 tonni.