Sirje Potisepp • 24 jaanuar 2020

Sirje Potisepp: lihtne on öelda, et tõstke Eesti toidu hinda – ei saa!

Aasta alguses tahaks ju ikka olla optimistlik – see on nii inimlik. Paraku ei ole hõiskamiseks põhjust, sest me näeme, et toodete sisendihinnad aina kasvavad, energia ja kütuse hinnad löövad rekordeid, töökäsi napib, kirjutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp vastuseks Äripäeva arvamusliidrite ja juhtide küsitlusele.

Sirje Potisepp.  Foto: Terje Lepp

Lihtne on öelda, et tõstke toodete hindu, aga see ei ole võimalik – uuringud näitavad, et inimesed on aina hinnatundlikumad, see tähendab, et inimeste sissetulekud on küll kasvanud, kuid hinnatõus toodetelt ja teenustelt nullib suurema sissetuleku. Meil on küll suurepärane kodumaise toidu valik, kuid kui välismaine on odavam, jõuab ostukorvi hoopis see. Samuti näitavad viimased uuringud, et kodumaiste toiduainete osakaal kaubanduse sortimentides on languses, ja see on muret tekitav suund meie toidutööstuste jaoks.

Me teame, et ees seisavad tõsised läbirääkimised seotult jäätmeseadusega, mis toob tootjatele kaasa hulga lisakohustusi. Kui võtta siia kõrvale kuuldused, et selle asemel, et vaadata üle kütuseaktsiisid, plaanitakse uusi makse või eritoetusi (mis kohaliku köögiviljakasvatajate toetamise egiidi all teevad karuteene, sest need toetused hakkaksid rakenduma ka kõigile teistele Euroopa Liidu turuosalistele), siis rõõmustamiseks põhjust ei ole. Loodan, et poliitikud peavad kinni koalitsioonileppest ja uusi makse ega seniste maksude tõusu uuel aastal siiski ei tule.

Listeeriaskandaal näitas, kuivõrd haavatavad me oleme ning miks on vaja enam ressurssi niivõrd olulisse valdkonda, nagu seda on toiduohutus. Me kõik teame, et iga toote kvaliteedi kõige olulisem komponent on kasutatav tooraine. Just esmatootjate/kasvatajate panus peaks minu hinnangul olema suurem ka toiduohutuseks vajaliku ressursi tagamisel. Vahet ei ole, kas kasutatakse kohalikku toorainet või importtoorainet, saaksime ka hea võrdlusbaasi iseendi jaoks. Neil teemadel tuleks mitte ainult rääkida, vaid teha ka konkreetsed otsuseid.

Ühelt poolt mõjutab meid maailmas toimuv, aga eelkõige siiski kohapeal tehtud otsused. Just nende viimaste puhul tahaks loota, et vigadest on õpitud ning uus aasta toob meile vähemasti riigisiseselt stabiilsema majanduskeskkonna ning avatud dialoogi ettevõtjate ja riigiesindajate vahel.

Äripäev esitas enam kui 300 Eesti arvamusliidrile, ettevõtjale ja juhile küsimuse "Milliseks kujuneb 2020. aasta majanduse võtmes – kas olete pessimist või optimist?".

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79