Maailma pikaajalisim põldkatse näitab maheviljeluse eeliseid kestlikuks tootmiseks

Oktoobri algul toimus Šveitsis, Monte Veritas rahvusvaheline teaduskonverents, kus võrreldi tava- ja maheviljelussüsteemide katsete tulemusi selgitamaks, mida saab neist õppida tuleviku tarvis. Konverentsil oli 93 osavõtjat 20 riigist, sh 5 Eestist. Konverents oli pühendatud Šveitsis läbiviidava pikaajalise külvikorrakatse DOK 40. juubelile.

Kartuli saagikus näitas kõige suuremat võrdluskaotust - orgaaniliste süsteemide saagid olid 34–42% madalamad kui tavalistel proovitükkidel.  Foto: Pixabay

DOK katset korraldavad koostöös Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituut FiBL ja Zürichi tehnoloogiainstituut. Katse eestvedaja on FiBLi vanemteadur, rahvusvaheliselt tunnustatud mullauurija Paul Mäder.

Tegu on maailma pikaajalisima võrdleva põldkatsega, kus 7-väljalises liblikõielisi sisaldavas külvikorras kulgevad neli erinevat taimekasvatuse süsteemi:

- mahe (sõnniku lisamisega),

- biodünaamiline (biodünaamilise kompostiga),

- tava (mineraalväetised ja taimekaitse rutiinselt) ja

- integreeritud (mineraalväetised + sõnnik ja taimekaitsevahendid vastavalt vajadusele).

Katse peamine uurimisküsimus on: kuidas toota võimalikult jätkusuutlikult, tagades mulla ja toote hea kvaliteedi.

Uurimismeetodid on muidugi aastate jooksul täiustunud tänu aparatuurse toe tehnoloogilistele arengutele. Kui alguses piirduti vaid vaatluste ja keemiliste analüüsidega, siis praegu on katse muutunud väga kompleksseks – mitmekülgne aparatuur võimaldab määrata paljusid näitajaid alates mulla mikroobidest kuni kasvuhoonegaaside lendumise ja sidumiseni.

Mahe- ja biodünaamilised süsteemidel rohkem eeldusi kestlikuks toomiseks

Pikaajalise katse tulemused näitavad, et mahe- ja biodünaamilised süsteemid on tänu mulla orgaanilise aine suuremale sisaldusele elurikkamad nii makro- kui ka mikroorganismide poolest ning toodavad vähem kasvuhoonegaase kui tavasüsteemid. Mulla süsiniku- ja lämmastikuvaru on suurenenud eriti usaldusväärselt biodünaamilises süsteemis, mis on peamiselt seletatav biodünaamilise komposti mõjuga. Seevastu tavasüsteem, kus kasutatakse vaid mineraalväetisi, on osutunud oluliseks atmosfääri lenduva süsihappegaasi allikaks. Neljakümne aasta keskmisena jääb põhikultuuride keskmine saagitase mahesüsteemides 20% madalamaks kui tavasüsteemides. Samas on neis toitainete väline sisend väiksem (lämmastik 65%, fosfor 40%, kaalium 45% võrra), mistõttu on mahe- ja biodünaamiliste süsteemide majanduslik efektiivsus suurem.

Mahepõllukultuuride kasvatamiseks kulub 30–50% vähem energiat pinnaühiku kohta (sh energiat väetiste ja pestitsiidide tootmiseks). Ehkki tavasüsteemis on saagikus pindalaühiku kohta suurem, on mahesüsteemis energiakulu ka saagiühiku kohta ikkagi 19% väiksem.

DOK katse näitab ilmekalt, et mahe- ja biodünaamilisel tootmisel on rohkem eeldusi kestlikuks tootmiseks. Muidugi on vajalikud täiendavad tehnoloogilised arengud, mis võimaldavad ka saagikust suurendada. Et orgaanilist ainet mulda pidevalt juurde saada, on vaja mitmekesistada külvikorda vahekultuuridega ja kasutada komposte. Kogu orgaaniline jääde nii maal kui ka linnades tuleks kompostida ja taimetoitainetena kasutusele võtta. Kindlasti on vaja edendada sordiaretust, et saada maheviljelusse sobivamaid sorte.

Lisaks DOK katse tulemuste põhjalikule, eri aspektidest lähtuvale ülevaatele esitleti ka mitmete praegu toimuvate lühiajalisemate katsete tulemusi. Mullaomaduste paranemine vahekultuuride ja kompostide mõjul ilmnes paljudes katsetes, sh ka meie Maaülikoolis läbiviidavas külvikorra katses. Kahe rotatsiooni järel on selgunud, et mahesüsteemides, kus põhikultuuride vahel kasutatakse vahekultuure ja lisaks kompostitud sõnnikut, on orgaanilise aine sisaldus usaldusväärselt suurenenud, see omakorda parandab mulla struktuuri ja soodustab elurikkust. Viimane on mulla bioloogilise aktiivsuse kandja, määrates nii toiteelementide vabanemise kui ka mulla tervise. Ekstreemsemates oludes, nt põua tingimustes (Indias, Aafrikas) selgus maheviljeluse kõrgem saagitase võrreldes tavaviljelusega, kus mahepõldude mulla suurem orgaanilise aine sisaldus tagas parema veehoiu võime. Mitmetes ettekannetes toodi välja mahetoodete kvaliteedi eelised tavatoodete ees: vähem saasteaineid – pestitsiidide ja raskemetallide jääke, suurem antioksüdantide sisaldus, rohkem kuivainet taimsetes saadustes.

Konverentsi ettekannete kokkuvõtted leiad SIIT.

DOK katsest lähemalt saad lugeda SIIT.

Lisaks ettekannetele toimusid töötoad hindamaks pikaajaliste katsete tähtsust ja korraldust. Leiti, et ainult pikaajaliste katsetega on võimalik hinnata eri taimekasvatussüsteemide kestlikkust ja nende mitmekülgset mõju keskkonnale. Lisaks katselappidele on aga vaja suuremamahulisi uuringuid, mis hõlmavad ka maastikuelemente ja agrometsandust. Maastiku liigendatus metsade, hekkide, metsatukkade jms on oluline, määramaks mikrokliimat ja taimekahjustajate looduslike vaenlaste esinemist. Vajalik oleks katsete laiendamine erinevate harimisvõtetega, leidmaks lahendusi otsekülvi, täppisviljeluse jms osas. Kõikjal on aga küsimus, kuidas tagada pikaajaliste katsete kulgemine, sest teadusprojektide rahastus käib vaid kolme kuni viie aasta kaupa ning on enamasti seotud vaid kindla küsimuse lahendamise, mitte küsimuste kompleksiga.

Arutleti ka selle üle, kas mahetootmine suudab maailma rahvastiku ära toita ja leiti, et suudab küll, aga see eeldab muutusi kogu elukorralduses. Kogu majandus peab minema kooskõlla loodusliku aineringlusega, kus võimalikult väikese välise sisendiga saavutatakse maksimaalne ökoloogiline efektiivsus, st maksimaalne toodang minimaalse keskkonna jalajäljega. See eeldab tootmise sobimist nii sotsiaalselt kui ka ökoloogiliselt oma keskkonda, et toimiks ringmajandus ehk tootmine minimaalsete jäätmetega, mis kõik on taaskasutuses. Samuti eeldab see tarbimisharjumuste, sh dieedi muutusi, kõik peab muutuma mõõdukaks, ilma raiskamiseta. Meil kõigil on ees suur muutuste aeg, et see maailm püsima jääks!

Anne Luik, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150