Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi

Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi.  Foto: Pixabay

Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta.

Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla viljakuse ja aitavad tootmisel ilmastikuriske maandada, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist.

Pärand varasemast ajast

Põllumajandusmaal saime nõukogude ajast pärandiks 727 000 hektaril paiknevad suured maaparandussüsteemid, mis kuuluvad paljudele omanikele. Maaparandussüsteemidesse kuuluvate rajatiste hulka iseloomustab võrdlus, et kui eesvoolud ja kuivenduskraavid ritta panna, siis ulatuks see vooluveekogu 2 korda ümber maakera. Kui ühendada maa-alune drenaažitorustik, siis ulatuks see toru Maalt Kuuni.

Inimeste loodud asjad ei ole igavesed ja nende käigus hoidmine nõuab pidevat tööd. See kehtib ka maaparandussüsteemide kohta. Taasiseseisvusaja algul ei olnud paljud omanikud võimelised panustama maaparandussüsteemide hoidu, osa maaparandussüsteeme langes kasutusest välja ja kuivendatud põllumajandusmaa kuivendusseisund halvenes. Praeguseks on põllumajandusmaal kuivendussüsteemide pindala vähenenud 100 000 hektari võrra.

Kirjeldame siinkohal selle olulisemaid põhjuseid:

- Taasiseseisvumise algul tekkis maaparandussüsteemide omand kiirelt koos maaomandi tekkega. Tõeliseks omanikuks ei kasva paraku keegi üleöö. Liiatigi said paljud omanikud oma maal paiknevatest maa-alustest süsteemidest teada alles tagantjärele. Sellel perioodil ei olnud maaparandushoid vastsete maa- ja maaparandussüsteemi omanike esimene prioriteet.

- Riigi rajatud ja maaomanike omandiks tasuta saadud maaparandussüsteemide väärtust ei osatud hinnata. Mõnel pool kehtis ka maaparandussüsteemide kohta vanasõna „Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud“.

- Maaparandussüsteemid kuuluvad paljudele omanikele – seetõttu on just maaparandussüsteemi ühiseesvoolude hoid mõeldav ainult ühistegevusena. Kui Andres ja Pearu ei suutnud ühe kraavi kaevamises kokkuleppele jõuda, siis kümnetel maaomanikel on ühistuna tegutseda kordades raskem.

- Rendimaa suur osakaal ei soosi maa kasutajat maasse investeerima.

- Võrreldes maa hinnaga on investeeringud maaparandussüsteemidesse kallid ja tasuvusaeg pikk.

Kuivendatud põllumajandusmaa „tervist“ iseloomustab kõige paremini maa kuivendusseisund, mis näitab, kui hästi maaparandussüsteemid toimivad. 1994. aastal korraldas Põllumajandusministeerium kuivendussüsteemide inventeerimise, mille tulemusena selgus, et ülevaatusega haaratud põllumajandusmaast oli heas kuivendusseisundis 32%, rahuldavas 57% ja puudulikus 11%. Kahjuks jätkus maa kuivendusseisundi langustrend ka edaspidi. 2005. aastal hinnati kuivendatud põllumajanduslikust maast 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis olevaks. Maaülikooli teadlased prognoosisid tollal, et maaparandussüsteemide ebapiisava hoiu ja rekonstrueerimise tõttu võib puudulikult kuivendatud põllumajandusmaa pindala suureneda 3–5% aastas.

Meetmed põllumajandusmaa kuivendusseisundi languse peatamiseks

Toonane Põllumajandusministeerium töötas välja valdkonna õigusraamistiku – maaparandusseaduse ja selle rakendusaktid – ning riik võttis kõige suuremate valgaladega ühiseesvoolude hoiukohustuse enda kanda. Maaparandussüsteemide korrastamiseks rakendati erinevaid toetusskeeme, nagu näiteks Maailmapanga laen või riiklik maaparandussüsteemide hooldustoetus. Viimased 15 aastat on riik toetanud maaparandussüsteemide korrastamist Euroopa Liidu kaasrahastuse toel. Selle tulemusena on maaparandussüsteeme rekonstrueeritud ja uuendatud 83 000 hektaril. Suurenenud on ka maaomanike omafinantseeringud maaparandussüsteemide hoidu ja rekonstrueerimisse.

Seni võetud meetmete tõhususe selgitamiseks korraldas Maaeluministeerium aastatel 2014–2018 uue üle-eestilise kuivendatud põllumajandusmaa kuivendusseisundi hindamise. See uuring näitas, et maa kuivendusseisud on võrreldes varasemaga muutunud paremaks. Samas ei ole rahuloluks põhjust: süsteemi kuuluvate rajatiste, nagu eesvoolude, drenaažisuudmete ja -kaevude ning truupide, tehniline seisund ei vasta ka praegu kaugeltki nõuetele. Need sümptomid viitavad võimalikule põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemisele, juhul kui maaomanike panus maaparandushoidu ei suurene.

Kliimamuutus ja maaparandussüsteemid

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ pani paika strateegilise arengusuuna kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala säilitada või mõõdukalt suurendada ning aastaks 2030 määratud sihttase näeb ette, et kasutuses tuleb hoida vähemalt 1 miljon ha põllumajandusmaad. Sellest umbes 60% paikneb kuivendatud maal. Hoida kuivendussüsteemid töökorras nii suurel alal on raske ülesanne.

Nagu näitavad kliimauuringud ja -prognoosid, on meie aladel sademete aastamahud alates 1865. aastast pidevalt suurenenud. See tendents näib jätkuvat. Kliimastsenaariumites prognoositakse meie alal aastateks 2041–2070 sademete hulga aasta keskmiseks kasvuks 10%.

Meid kummitavad kaks probleemi: maaparandussüsteemide loomulik amortiseerumine ja vajadus juhtida põllumajandusmaalt ära järjest suurenevad vooluhulgad. Muutunud hüdroloogilise olukorra selgitamiseks tellis Maaeluministeerium uuringu „Maaparandussüsteemide eesvoolude ja nende rajatiste dimensioonimise aluste täpsustamine seoses kliimamuutustega.“ Selle uuringu tulemused võivad viidata vajadusele muuta maaparandussüsteemide projekteerimise aluseid.

Maaparanduse toetusmeede

Riik jätkab maaparandussüsteemide korrastamise toetamist ka tänavu. Järjekordne taotlusvoor on kavandatud hilissügiseks. Toetusel on aga spetsiifilisi iseärasusi, mida tuleb taotlemisel arvestada.

- Investeering maaparandusse on väga pikaajalise mõjuga; selle kavandamisel tuleb järgida põhimõtet „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“.

- Maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks peab taotleja tellima maaparandussüsteemi projekti, mille koostab projekteerimise õigust omav ettevõtja. Projekteerimiseks tuleb taotleda Põllumajandusametilt projekteerimistingimused.

- Projekti koostamiseks on vaja esmalt teha rekonstrueeritaval maa-alal uurimistöö, mille eesmärk on selgitada kuivendussüsteemi ebapiisava toimimise põhjused, ja tulemustele tuginedes kavandada meetmed maaparandussüsteemi toimimise parandamiseks. Enamasti teeb uurimis- ja projekteerimistöö sama ettevõtja. Oma tegevuseks vajavad uurijad-projekteerijad ennekõike aega. Selle olemasolul on võimalik kaaluda taotleja seisukohalt optimaalseid lahendusi, et nii riigi kui ka taotleja vahendid leiaksid võimalikult sihipäraselt kasutust.

- Ideaalis tuleks uurimine teha projekteerimisele eelneval aastal, siis on piisavalt aega koostada kvaliteetne ehitusprojekt. Praktika on näidanud, et nii pikaks ajaks ette ei suuda põllumehed sageli investeerimisotsuseid kavandada. Põhimõtteliselt on võimalik ehitusprojekt taotlemise ajaks valmis saada ka siis, kui taotleda projekteerimistingimused ja pöörduda projekteerija poole kohe aasta alguses. On oluline, et uurijad saaksid oma tööd alustada vahetult pärast suurvee alanemist, siis on kõige paremini tuvastatavad senise kuivendussüsteemi tõrked.

- Kui maaparandussüsteemide toimimist pärsib ühiseesvoolude halb seisund, siis seda probleemi on kõige otstarbekam lahendada, asutades maaparandussüsteemil maaparandustööde tegemiseks maaparandusühistu ja taotledes selle kaudu toetust. Ka ühistut ei saa moodustada kiirustades. Selleks tuleb esmalt Põllumajandusametis selgitada ühistu tööpiirkond ja liikmed. Oluline on ületada Andrese-Pearu kompleks ja saada ühistus võimalikult palju omanikke ühe mütsi alla. See ei ole kerge, kuid paremat moodust ühiseesvoolude hoiu korraldamiseks pole seni leitud.

Teavet maaparandussüsteemide kohta saab Maa-ameti geoportaalist ja maaparandussüsteemide registrist. Maaparanduse uurijad, projekteerijad, ehitajad ja omanikujärelevalve tegijad leiab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrist. Igakülgne teave maaparanduse kohta on avaldatud Põllumajandusameti kodulehel.

Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab koostöös Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusametiga 17. märtsil Järvamaal Veskisilla hotellis maaparanduse toetusmeedet tutvustava infopäeva.

Lisainfot infopäeva kohta leiad SIIT.

Olev Krist, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79