Eva Tuusis: taimekasvatuse tulevikuplaane viivad ellu põllumehed

Konverentsi „Agronoomia 2020“ võttis kokku praktik Eva Tuusis Sänna Põllumees OÜst.

Eva Tuusis ettekannet tegamas konverentsil "Agronoomia 2020".  Foto: Konverents "Agronoomia 2020"

Võrumaal Sännas asuv ettevõte tegeleb põllumajandusliku tootmisega alates 2003. aastast. Kasutada on perefirmal 1000 hektarit põllumaad, kus kasvatatakse teravilja ja rapsi. Eva Tuusis on 2013. aastast töötanud agronoomina, ta on õppinud Eesti Maaülikoolis ökonoomikat ja ettevõtlust ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis taimekasvatust.

SAMAL TEEMAL:

Arvo Aller: järjest enam mõjutab põllumehe tegevust kliima

Tartus kogunevad agronoomiahuvilised ettevõtjad ja teadurid

„Siiski saan öelda, et põhilise kogemuspagasi olen saanud alates aastast 2015, kui sai loodud Antsla Põllumajandusühistu, kus ühistu nõustajana sain õppida üheksa põllumehe kogemusest ja nende põldudel tehtust,“ rääkis Tuusis, kes ka eelmise aasta kevadest töötab MESi konsulendina.

Taimekasvatuse tulevikuplaane viivad ellu põllumehed. Ettevõtja sõnul on selge see, et tänasel konverentsil püstitatud tulevikuplaane viivad ellu põllumehed, aga nad ei saa seda üksi teha. Vaja on koostööd – seda siis kolme osapoole vahel, milleks on riik, teadusasutused ja põllumajandustootjad.

Et saada selget pilti, mida põllumajandustootjad ise arvavad ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavast ja roheleppest, tegi Eva Tuusis tootjate seas väikese veebiküsitluse 40-50 põllumehe seas. „Uuringule vastajateks olid põllumehed, kes kasvatasid põllukultuure 50 hektarist kuni 1500 hektarini, enamus 200-500 hektaril. Neist 27% majandasid nitraaditundlikul alal, 10% olid mahetootjad ning 68% vastanutest taotlevad KSM toetust,“ selgitas tausta Tuusis. „Küsisin juurde ka seda, kas põllumajandustootja on nõus panustama noorte väljaõppesse, pakkuma neile praktikakohti – selgus, et pea pooled tootjad on seda nõus tegema, aga neist 29%-l puudus vastav kogemus.“

Mis ja milleks ÜPP? Küsimusele, kas põllumeest on kaasatud ÜPP strateegiakava koostamisse, vastas 70% neist, et ei ole. 12,5% tõi välja lausa selle, et kuulevad sellest teemast esmakordselt. Samas oli 80% põllumeestest seda meelt, et nad sooviks küll kaasa rääkida neil teemadel. Nad vastaks heal meelel veebiküsitlustele, räägiks kaasa läbi põllumajanduse esindusorganisatsioonide ja koguneks asja arutama piirkondlikele aruteludele.

Roheleppe teemadest puudutab põllumeest enam väetamise ja taimekaitse teema. „Meie põllumajandustootjad väetavad niikuinii vähem kui Euroopa ametivennad, seega peaks siin mõtlema, kas see teema on meie jaoks üldse teemaks. Näiteks väitsid 82,1% vastanuist, et nad väetavad majanduslikult optimaalsel tasemel, järgides seadusi. Sarnaselt vastati ka taimekaitsevahendite kasutust puudutavale küsimusele: 73,2% kasutab taimekaitsetooteid vastavalt kehtivatele reeglitele ja 61% vastavalt vajadusele, saagiootusele ja kvaliteedile,“ rääkis Tuusis.

LOE LISAKS:

Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid oluliselt vähem, kui ametivennad mujal Euroopas

Vaatamata vähesele väetamisele ja taimekaitse kasutamisele, suudavad meie tootjad saada siiski suuri saake. „Me suudame ühe tonni väetisega kordades rohkem toodangut toota, kui see oli 20. aastat tagasi. See näitab, et me oskame majandada efektiivsemalt ja oleme agronoomias tugevad ning meil on kasvatamiseks head saagikad sordid,“ ütles Tuusis ja lisas, et hea sort, mis meie oludesse sobib, on suure saagi aluseks, lisaks agrotehnikale. Ja ta täiendas, et seepärast on ka äärmiselt oluline kodumaine sordiaretus, sest lihtsalt kuskilt soodsat seemnevilja sisse tuua ei ole õige.

Küsimusele, mis on põllumajandustootja jaoks põhiprobleem, kui taimekaitsevahendite kasutamist vähendataks või piirataks oluliselt, vastasid tootjad, et sel juhul kasvaks hüppeliselt taimekahjurite arvukus, loomulikult oleks keeruline võidelda umbrohtumisega ning leviks rohkem taimehaigusi, mis kõik vähendaks saagikust. "Seega on need kolm teemat peamised, kus oodatakse kaasa mõtlema teadusasutusi,“ sõnas Tuusis.

Mida võiks teadusasutused uurida, mis aitaks kaasa põllumeeste tootmisele ja saakide kasvule? „Siin tõi 65% tootjatest välja selle, et tuleks uurida erinevaid agrotehnoloogia lahendusi, 52,5% vastanuist soovis, et uuritaks mullastikus toimuvat ning samapalju sooviti ka seda, et uuritaks taimekaitsevahendite mõju. Muidugi peeti oluliseks innovatsiooni, sordiaretust, sordi- ja uute kultuuride võrdluskatseid ning masintehnoloogiaid," loetles põllumeeste soove Tuusis.

Eva Tuusise sõnul saab järeldada, et põllumees soovib olla kaasatud. „Me oleme oma otsustes ratsionaalsed, me oleme valmis panustama ka noorte väljaõppesse ja me peame oluliseks kootööd teadusasutustega,“ tõi ta välja oluliseima. „Me ei oota n-ö ülalt-allapoole tulevat infot, vaid me peame olema ka ise aktiivsed.“

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150