Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid oluliselt vähem, kui ametivennad mujal Euroopas

Statistikaameti hiljuti avaldatud andmed näitavad, et Eestis on taimekaitsevahendite turustamine vähenenud. Loe, mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning milline on Eesti positsioon võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid oluliselt vähem, kui ametivennad mujal Euroopas.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Iga taimekaitsevahend sisaldab endas toimeainet, millel on taimekaitse seisukohalt haigusi ja kahjureid hävitav või nende tegevust pärssiv toime. Taimekaitsevahend sisaldab lisaks toimeainele ka abiaineid, mille eesmärk on muuta toimeaine püsivust, konsistentsi ja muid omadusi. Taimekaitsevahendi toimeaine hindamise põhimõtted Euroopa Liidus ja taimekaitsevahendi turule lubamine on sarnane ravimitega turule jõudmisega. Taimekaitsevahendid on mõeldud just taimehaiguste raviks ja kahjurite tõrjeks. Samuti võimaldab sobiv taimekaitsevahend ära hoida umbrohtude poolt tekitatavat kahju.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus vähenes 2018. aastal

Turustatud taimekaitsevahendid on välismaalt ostetud ja Eestis müüdud taimekaitsevahendid. Vältimaks andmete dubleerimist koosneb Statistikaameti andmestik vaid taimekaitsevahendite maaletoojate andmetest, mitte edasimüüjate omast. Eestis tegutseb taimekaitsevahendite maaletoojatena 14 ettevõtet. Möödunud aastal turustati toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 643 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Üldine vähenemine on toimunud kasvuregulaatorite ning umbrohu- ja haigustõrjevahendite arvelt. Kusjuures turustatud taimekaitsevahendite koguste märkimisväärne vähenemine on toimunud juba kaks aastat järjest. Ülemöödunud aastal turustati omakorda 15% vähem kui aasta varem.

Eestis turustatud taimekaitsevahendid.  Foto: Statistikaamet

Umbrohutõrjevahenditest (herbitsiidid) turustati kõige enam toimeaineid glüfosaat ja MCPA, haigustõrjevahenditest (fungitsiidid, bakteritsiidid) tebukonasool ja boskaliid, putukatõrjevahenditest dimetoaat, kasvuregulaatoritest kloromekvaat ja mepikvaat.

Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel kasutab Eesti põllumees taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta oluliselt vähem, kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides.

Taimekaitsevahendite turustamise andmeid on liikmesriikide vahel võrreldud eeldusega, et turustatud kogus on samal aastal kogu riigi põllumajandusmaal ära kasutatud.

LOE LISAKS:

Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale

Eva Lind: Taimekaitsevahendi turule lubamine on pikk protsess

Riina Pärtel: Üksi kaebus ei jää menetlemata

Võrdlusest on näha, et Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti ja Iirimaaga. Kusjuures ka siin on näha Eestis turustatud taimekaitsevahendite koguste vähenemist, st oleme võrreldes aastatagusega riikide võrdluses langenud ühe koha. Antud võrdluses on langus igati tervitatav nähtus. Nimekirja eesotsas on Malta, Küpros, Holland, Belgia ja Itaalia, kus turustatakse ülekaalukalt kõige enam taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta. 2017. aastal turustati Eestis 706 tonni taimekaitsevahendeid ehk arvutuslikult 0,60 kg toimeainekogust põllumaa hektari kohta. 2016. aastal oli see näitaja 0,74 ja 2017. aastal sarnaselt 2018. aastaga 0,60.

Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine koguse järgi.  Foto: Statistikaamet

Trendide järgimisel peab arvestama põllumajanduskultuuride kasvupinda ja keskmist saaki ning aastate lõikes erineb taimekahjustajate surve. Eesti kliimas on erinevaid kahjureid ja taimehaiguseid vähem, kui lõunapoolsemates riikides, mistõttu on siin taimekaitsevahendite kasutamise vajadus väiksem kui lõunapoolsetes riikides. Tagasihoidlikku kasutamist Eestis soodustab ka taimede lühike vegetatsiooniperiood.

Seega kokkuvõttes leiab ka statistikas kinnitust põllumeeste soov edendada ja propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi nii põllumajandustootmises kui laiemalt ühiskonna erinevates tegevustes.

Maris Raudsepp, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja.

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931