Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid oluliselt vähem, kui ametivennad mujal Euroopas

Turustatud taimekaitsevahendid on välismaalt ostetud ja Eestis müüdud taimekaitsevahendid. Vältimaks andmete dubleerimist koosneb Statistikaameti andmestik vaid taimekaitsevahendite maaletoojate andmetest, mitte edasimüüjate omast. Eestis tegutseb taimekaitsevahendite maaletoojatena 14 ettevõtet. Möödunud aastal turustati toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 643 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Üldine vähenemine on toimunud kasvuregulaatorite ning umbrohu- ja haigustõrjevahendite arvelt. Kusjuures turustatud taimekaitsevahendite koguste märkimisväärne vähenemine on toimunud juba kaks aastat järjest. Ülemöödunud aastal turustati omakorda 15% vähem kui aasta varem.

Umbrohutõrjevahenditest (herbitsiidid) turustati kõige enam toimeaineid glüfosaat ja MCPA, haigustõrjevahenditest (fungitsiidid, bakteritsiidid) tebukonasool ja boskaliid, putukatõrjevahenditest dimetoaat, kasvuregulaatoritest kloromekvaat ja mepikvaat.

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel kasutab Eesti põllumees taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta oluliselt vähem, kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides.

Taimekaitsevahendite turustamise andmeid on liikmesriikide vahel võrreldud eeldusega, et turustatud kogus on samal aastal kogu riigi põllumajandusmaal ära kasutatud.

Võrdlusest on näha, et Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti ja Iirimaaga. Kusjuures ka siin on näha Eestis turustatud taimekaitsevahendite koguste vähenemist, st oleme võrreldes aastatagusega riikide võrdluses langenud ühe koha. Antud võrdluses on langus igati tervitatav nähtus. Nimekirja eesotsas on Malta, Küpros, Holland, Belgia ja Itaalia, kus turustatakse ülekaalukalt kõige enam taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta. 2017. aastal turustati Eestis 706 tonni taimekaitsevahendeid ehk arvutuslikult 0,60 kg toimeainekogust põllumaa hektari kohta. 2016. aastal oli see näitaja 0,74 ja 2017. aastal sarnaselt 2018. aastaga 0,60.

Trendide järgimisel peab arvestama põllumajanduskultuuride kasvupinda ja keskmist saaki ning aastate lõikes erineb taimekahjustajate surve. Eesti kliimas on erinevaid kahjureid ja taimehaiguseid vähem, kui lõunapoolsemates riikides, mistõttu on siin taimekaitsevahendite kasutamise vajadus väiksem kui lõunapoolsetes riikides. Tagasihoidlikku kasutamist Eestis soodustab ka taimede lühike vegetatsiooniperiood.

Seega kokkuvõttes leiab ka statistikas kinnitust põllumeeste soov edendada ja propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi nii põllumajandustootmises kui laiemalt ühiskonna erinevates tegevustes.

Maris Raudsepp, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja.

Allikas: Maablogi