15. mail toimunud mesinduse infopäeval rääkis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel sellest, kuidas võetakse proove siis, kui on tegu mesilaste massilise hukkumisjuhtumiga.
Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.
  • Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Pärtel rõhutas, et mesilasperede regulaarne kontroll on oluline - tarudel tuleb hoida silm peal ja seal toimuvaga kursis olla. Ka pani ta põllumeestele südamele, et taimekaitsevahendi kasutajal on kohustus järgida toote kasutusjuhendit, ohutusnõudeid ja ilmaolusid s.h tuule suunda ja kiirust ning muidugi tuleb kasutada töid tehes kaitsevahendeid.
„Kasutaja peab järgima integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtteid. Seda me kontrollime läbi põlluraamatus toodu – milline on põllu viljavaheldus, mis tööd on põllul tehtud, mis seemet on kasutatud jne. ITK on üks kompleks ja see on seotud ka põllumehe jaoks toetuste taotlemisega. Kui aga taotletakse keskkonnasäästliku majandamise toetusi, siis on veel rangemad nõuded,“ selgitas Pärtel.
Ka on oluline see, et taimekaitsetööde tegijal on kehtiv tunnistus olemas töö tegemiseks. „See tunnistus peab olema mitte vaid masina roolis istujal, vaid ka sellel inimesel, kes otsustab, mis vahendeid kasutatakse,“ lisas Pärtel.
Proov läheb edasi Põllumajandusuuringute Keskusesse (PMK). Proovivõtmise vormistab ja saadab laborisse PMA ametnik märkega "KIIRE", ehk see tuleb võtta Põllumajandusuuringute keskuses töösse esimeses järjekorras.
Proovivõtt mesinikele tasuta. Analüüsitakse ca 360 erinevat toimeainet (multimeetod). Analüüsi kulud kaetakse üldjuhul riigieelarve vahenditest, kui proovi võtab ametnik. Multimeetodiga proovi analüüs maksab 400-450 euro kanti. Kui aga soovitakse mõnd kindlat toimeainet lasta uurida, siis on hind 100-150 euro kandis. Vastus proovile võtab aega 3-4 päeva.
Kui tulemused on käes, siis PMA ametnik teeb teatavaks need nii VTAle kui mesinikule.
„Kui mesilatest ei leita taimekaitsevahendite jääke, siis jätkab uuringut VTA, vajadusel ka PMA. Kui leitakse taimekaitsevahendite jääke, siis meie maja siseselt ökotoksikoloog hindab leitud toimeaine ja selle koguse mõju mesilastele,“ selgitas Pärtel.
Vajadusel täiendavad uuringud. Kui mesilastega on seis selge, siis PMA ametnik vaatab igaks juhuks paralleelselt ka sündmuskoha ümbruskonda. „Mida kasvatatakse, kes seal tegutseb, millised on potentsiaalsed ohuallikad. Ehk kontrollime mesila ümbrust. Mesinik ei pea kaasa minema, aga see on soovituslik, et ta seal oleks. Vajadusel võtab PMA ametnik mesila ümbrusest proovid. Ka ei piirduta ainult põllumajandustootjatega, vaid ka teiste piirkonnas olevate tegutsejatega,“ lisas Pärtel.
Iga mesilaste hukkumisega seotud juhtumi jaoks avatakse logiraamat, mida osapooled täiendavad lisandunud infoga reaalajas.
Loe lisaks:
Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale
Harles Kaup: Tolmeldajate heaolu on kõige aluseks
Eva Lind: Taimekaitsevahendi turule lubamine on pikk protsess

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele