Riina Pärtel: Üksi kaebus ei jää menetlemata

15. mail toimunud mesinduse infopäeval rääkis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel sellest, kuidas võetakse proove siis, kui on tegu mesilaste massilise hukkumisjuhtumiga.

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Pärtel rõhutas, et mesilasperede regulaarne kontroll on oluline - tarudel tuleb hoida silm peal ja seal toimuvaga kursis olla. Ka pani ta põllumeestele südamele, et taimekaitsevahendi kasutajal on kohustus järgida toote kasutusjuhendit, ohutusnõudeid ja ilmaolusid s.h tuule suunda ja kiirust ning muidugi tuleb kasutada töid tehes kaitsevahendeid.

„Kasutaja peab järgima integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtteid. Seda me kontrollime läbi põlluraamatus toodu – milline on põllu viljavaheldus, mis tööd on põllul tehtud, mis seemet on kasutatud jne. ITK on üks kompleks ja see on seotud ka põllumehe jaoks toetuste taotlemisega. Kui aga taotletakse keskkonnasäästliku majandamise toetusi, siis on veel rangemad nõuded,“ selgitas Pärtel.

Ka on oluline see, et taimekaitsetööde tegijal on kehtiv tunnistus olemas töö tegemiseks. „See tunnistus peab olema mitte vaid masina roolis istujal, vaid ka sellel inimesel, kes otsustab, mis vahendeid kasutatakse,“ lisas Pärtel.

Kindlasti peab põllumees, ja ideaalis ka mesinik, pidama arvestust, mis taimekaitsevahendit kasutatakse ja kuidas, ehk et oleks järgitud kõiki tootel määratud kasutustingimused ja -nõuded. „Ka hoiustamine ja taara puhastamine on PMA valvsa pilgu all. Lisaks on veel erinevaid piiranguid, näiteks veekaitsevööndi nõuded. Info selle kohta leiab iga põllumees või mesinik meie kodulehelt,“ ütles Pärtel.

PMA, VTA ja mesinike koostöös valminud juhendisse on kirja saanud see, et sellest aastast ei pea enam põllmees teavitama mesinikku taimekaitsetöödest. Küll on see aga soovitatav, see aitab tihtipeale ära hoida paljusid probleeme. Loe juhendit SIIT.

Kuidas siis teavitada? Mesinik teavitab mesilaste massilisest hukkumisest Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) järelevalveametnikku.

VTA ametnik annab selle info edasi ka PMAle. Koos plaanitakse edasised tegevused. „Soovitan ka teavitada kohalikku usaldusmesinikku. Usaldusmesiniku võetud proove me igal juhul usaldame. Nende mesinike nimekiri on leitav mesindusprogrammi kodulehelt,“ rääkis Pärtel. „Üritame jõuda sündmuskohale võimalikult kiiresti, VTA ja PMA ametnik koos. Kui see pole võimalik, siis läheb kohale ühe asutuse ametnik. Üksi kaebus ei jää menetlemata, kõik kaebused me registreerime.“

Protsess mesilaste massilise hukkumise korral on järgmine:

Kiire reageerimine. Kohalik piirkonna ametnik läheb sündmuskohale, informeerib kõiki osapooli – piirkonna juhte, maakonna ametnikke ja regiooni juhte. Kuidas toimitakse on PMAl majasiseselt juhenditega paigas ja samamoodi on määratud töösuhted nii VTA kui mesinikega.

Proovivõtt. Mesilaste proov näitab võimalikke variante, mis mesilastega on juhtunud. Proovivõtu vajaduse otsustab VTA ametnik. Kui on võimalik, siis kohapeal võtab proovi esmajärjekorras just VTA ametnik. Proov võetakse vaid hukkunud mesilastest ja proovi suuruseks on 1 klaasitäis ehk ca 200 ml. Ülioluline on vältida saastumist.

Kui mesinik on teinud enne tarude ümber mingit tõrjet, näiteks putukatele, siis tuleb seda ka proovivõtjatele teada anda.

Proov läheb edasi Põllumajandusuuringute Keskusesse (PMK). Proovivõtmise vormistab ja saadab laborisse PMA ametnik märkega "KIIRE", ehk see tuleb võtta Põllumajandusuuringute keskuses töösse esimeses järjekorras.

Proovivõtt mesinikele tasuta. Analüüsitakse ca 360 erinevat toimeainet (multimeetod). Analüüsi kulud kaetakse üldjuhul riigieelarve vahenditest, kui proovi võtab ametnik. Multimeetodiga proovi analüüs maksab 400-450 euro kanti. Kui aga soovitakse mõnd kindlat toimeainet lasta uurida, siis on hind 100-150 euro kandis. Vastus proovile võtab aega 3-4 päeva.

Kui tulemused on käes, siis PMA ametnik teeb teatavaks need nii VTAle kui mesinikule.

„Kui mesilatest ei leita taimekaitsevahendite jääke, siis jätkab uuringut VTA, vajadusel ka PMA. Kui leitakse taimekaitsevahendite jääke, siis meie maja siseselt ökotoksikoloog hindab leitud toimeaine ja selle koguse mõju mesilastele,“ selgitas Pärtel.

Vajadusel täiendavad uuringud. Kui mesilastega on seis selge, siis PMA ametnik vaatab igaks juhuks paralleelselt ka sündmuskoha ümbruskonda. „Mida kasvatatakse, kes seal tegutseb, millised on potentsiaalsed ohuallikad. Ehk kontrollime mesila ümbrust. Mesinik ei pea kaasa minema, aga see on soovituslik, et ta seal oleks. Vajadusel võtab PMA ametnik mesila ümbrusest proovid. Ka ei piirduta ainult põllumajandustootjatega, vaid ka teiste piirkonnas olevate tegutsejatega,“ lisas Pärtel.

Iga mesilaste hukkumisega seotud juhtumi jaoks avatakse logiraamat, mida osapooled täiendavad lisandunud infoga reaalajas.

Loe lisaks:

Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale

Harles Kaup: Tolmeldajate heaolu on kõige aluseks

Eva Lind: Taimekaitsevahendi turule lubamine on pikk protsess

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus pre-release.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150