Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 16. mai 2019

Eile Põllumajandusametis (PMA) toimunud infopäeval ütles Harles Kaup, et tal on hea meel, et on valmis saanud koostööjuhend, mille järgimisel saab olema tagatud tolmeldajate heaolu. „Kui me täna räägime koostööjuhisest, mille oleme kolme osapoolega koostanud, PMA, VTA ja mesinike esindajatega, siis siin on minu arvates oluliseim punkt koostöö ja kohustused. Meie huvi on saada kõik mesilad PRIA mesilaste registrisse. Registrisse peavad olema kantud nii turustamise eesmärgil kui ka omatarbeks tegutsevad mesilad, sõltumata mesilasperede arvust. Kindlasti on vaja lisada mesila täpne asukoht ja mesiniku kontaktandmed,“ ütles Kaup. „Mesinik on kohustatud pidama oma loomade, ehk siis mesilaste, üle arvestust – mesilate arv peab olema registreeritud, igas mesilas olevate perede arv samuti, liikumiste ehk tarude asukohamuutuste kirjeldus on vaja ka välja tuua ja kui on mesilasperesid edasimüüdud, siis peab olema teada, kuhu pere müüdi. Ka ravimite üle peab olema selgus - kasutatud ravimite üle tuleb mesinikul arvestust pidada ja sama kohustus on muidugi ka veterinaaril, kes mesilasi on ravinud. Kui mesilasi müüakse ja on teatud keeluajad peal, siis tuleb see info edastada ka uuele omanikule.“

Kuni 15. maini tuli mesinikel teavitada 1. mai seisuga mesilas toimuv. „Aga ära ei tohi unustada, et ka edasi on vajalik teavitada igast juhtumist, kus mesilasperedega seoses on toimunud muudatused. Samuti tuleb nüüd anda mesinikel aru enne talvitumisperioodi selle kohta, kui palju tal on mesilasi ja selle täpsustamise kuupäevaks saab olema 1. novembri seis,“ lisas Kaup.

VTA osakonna juhataja pani infopäeval mesinikele südamele, et oluline on mesilasperesid regulaarselt kontrollida ja ulatuslikust haigestumisest ja massilisest hukkumisest tuleb vastavalt loomataudiseadusele teavitada veterinaararsti ja ka VTA järelevalveametnikku. „Massiline hukkumine on siis, kui 10% lennumesilasi on hukkunud ühe ööpäeva jooksul,“ täpsustas Kaup.

Bioohutus mesilas ei ole niisama öeldud. „Kõikide loomade tervise kaitsmine, s.h mesilaste, on meie asutuse ülesandeks. Lihtsamas mõttes on bioohutus haiguste leviku tõkestamine. Vältima peab haigete ja teadmata päritolu mesilasperede ja –sülemite mesilasse sissetoomist. Mesinikul tuleb tagada mesilastele hea ja puhas elukeskkond, korraldada näriliste ja putukate tõrje ja teha õigeaegselt parasitaarhaiguste tõrjet. Ka uued pered, mis mesilasse tuuakse on tark alguses teistest eraldi hoida,“ rääkis Kaup.

Ka rõhutas Kaup, et mahajäetud mesilad, mida ei kasutata, neil tuleb lennuavad kinni panna, et ei tekiks isetekkelist mesilat. Kõige õigem oleks ka mittekasutatavad puidust mesitarud ära põletada.

„Ära luba mesilasse võõraid inimesi. Haiguste diagnoosimisel kasuta mesindusorganisatsiooni spetsialisti, kogenud loomaarsti või kogenud mesiniku abi,“ lisas ta.

Usaldusmesinike kontaktid leiad SIIT.

Loe lisaks: Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning mesinike koostööjuhis mesilaste suurenenud suremuse põhjuste välja selgitamiseks

Harles Kaupi sõnul on koostööjuhend koostatud olukordadeks, kus on tõesti tegemist ageda mürgistusega. „Aga me teame, et üle maailma ei ole mesilaste käekäik hea ja teadlased tegelevad siin põhjuste otsimisega. Need teemad, mis ei ole nii problemaatilised ja suuremahulised, näiteks juhtumid kus mesilaspered hääbuvad vaiksel, neid probleeme me teame vähe. Näiteks peaks uurima ka suira, mille uuringuid Eesti hetkel ei ole veel võimalik teha,“ lausus Kaup.

Mesilad peavad olema PRIA lehelt leitavad

Küsimusele, miks osad mesinikud PRIA kaardile ei taha mesilaid registreerida, sest väidetavalt kardetakse vargusi, vastas Harles Kaup, et see teema on võetud üles ka juba uues valitsuskoalitsioonis. "See on probleem, kuidas seda lahendada, see selgub arutelude käigus. Hetkel on jah kogu mesilaste info avalik,“ möönis ta.

Igal juhul pani Kaup mesinikele südamele, et kindlasti tuleb oma kontaktandmeid värskendada ja ka tegevuse lõpetamisest teavitada.

Põllumees pane tähele:

Hea tava on teavitada kavandatavast taimekaitsetööst enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada. Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud.

Eestis kehtib mesilaste kaitsmiseks üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida nii päeval kui öösel. Kui ei esine õitsvaid taimi, on putukatõrjevahendite (insektitsiidide) pritsimine lubatud ajavahemikus kella 22.00-05.00.

Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga nende aktiivsel lennuajal, näiteks tolmeldajate teraviljapõllust üle lendamisel või taimekaitsevahendi triivil.

Säilinud on mõned erandid taimekaitsevahendile, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine põllukultuuri õitsemisel või teatud kahjurite tõrjel päevasel ajal. Uuri selle kohta siit: Loe, millised erandid PMA kinnitas insektitsiidide päevaseks pritsimiseks

Loe millest veel infopäeval räägiti:

Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale

Riina Pärtel: Üksi kaebus ei jää menetlemata

Eva Lind: Taimekaitsevahendi turule lubamine on pikk protsess