Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale
Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp paneb üldsusele südamele, et kui antakse teada, et keegi teeb taimekaitsetöid valel ajal või viisil, siis enne selles ka veendutaks. „Iga töötav prits põllul ei ole veel oht ümbruskonnale,“ sõnas ta 15. mail toimunud mesinduse infopäeval.
Maris Raudsepa sõnum mesinikele, ja ka kõigile teistele, on lihtne – teavita teadlikult.
Raudsepp toob välja, et Põllumajandusamet (PMA) tuvastab igal aastal umbes 30 taimekaitsevahenditega seotud rikkumist, lisaks põllul toimuvale on siin ka näiteks tegu taimekaitsevahendite vale turustamisega või hoiustamisega.
Sakus toimunud mesinduse infopäeval rääkis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp lahti selle, millised on kehtivad reeglid taimekaitsetööde tegemisel. „Tolmeldajate kaitseks on meil reegel, kus taimekaitsevahendi õhust pritsimine ja õitsvate taimede pritsimine, on keelatud. See on üldine reegel ja see kehtib juba aastaid. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikul või hilisõhtul, mil mesilased ei lenda, see on siis ajavahemikul 22.00 kuni 5.00,“ selgitas Raudsepp.
Ta rõhutas, et kindlasti ei ole PMA tänavu leevendanud taimekaitsevahendite kasutustingimusi, pigem on asjaga süvitisi tegeletud ja on kehtestatud rida muid nõudeid tulenevalt reaalsele olukorrale. Viimase erandi kohta, mille PMA kehtestas, saad lugeda SIIT.
Omaloomingut ei saa olla. Taimekaitse valdkonnas on tegelikult kõik regulatsioonid karmid ja põllumehel on raske seaduste ja normide hulgas orienteeruda. Siin on Põllumajandusamet teinud tublit tööd erinevate nõuete meeldetuletamisel ja edastanud info ka oluliste ja ajutiste muudatuste kohta. Mesindusega seotut juhendid leiad SIIT.
„Laiemas plaanis on ikka nii, et kõik piirangud on mõeldud tolmeldajate kaitseks, et minimeerida reaalset ohtu,“ ütles Raudsepp. „Iga taimekaitsevahend on omanäoline ja jälgida tuleb kasutusjuhendit. Rõhku tuleb pöörata toote juures olevas kasutusjuhendis olevale SPe8 ohulause olemasolule ja sisule – esimene lause selles ütleb, et toode on ohtlik mesilastele ja edasi tulevad nõuanded toote ohutuks kasutamiseks,“ rääkis Raudsepp ja lisas, et kindlasti tasub mesinikel huvi tunda mis tooteid naabruses olev põllumees plaanib sel hooajal kasutaja ja millal.
PMA spetsialistid on igas maakonnas olemas, kelle poole alati saab piirkonniti pöörduda. „Mesilastega seotud juhtumid on meil kõrge prioriteediga ja me võtame need alati menetlusse. Oleme teinud palju koostööd seotud ametiasutustega, näiteks VTAga ja koostanud palju erinevaid juhendeid, mille järgimisel loodame, et mesilaste surmajuhtumeid enam ei toimu. Igal juhul anname endast kõik - me ei luba turule toodet, mis on mesilastele kahjulik taimekaitsetööde õigel teostamisel,“ ütles Raudsepp.
Teavita targalt. Ka rõhutas Maris Raudsepp, et PMAle laekub kaebusi, mis ei ole põhjendatud. „Iga prits põllul ei ole veel oht keskkonnale. Kui kõiki nõudeid põllutöid tehes arvestatakse, siis on see normaalne tegevus ja ei ole vaja PMA poole pöörduda, sest nii läheb raisku ametnike ja ka põllumeeste tööaega,“ lisas ta.
Taimekaitsepritsiga ei tehta vaid haiguste- ja kahjuritõrjet, vaid võib ka väetada, ka õitsvaid taimi, või kasvõi kasta. „Tavaliselt tehakse küll taimekaitsetöid varem kui põllukulutuurid õitsevad, aga samas leheväetiste pritsimine on üks töö, miks prits põllul võib vurada,“ tõi ta veel ühe näite.
Ametit võiks samas kindlasti teavitada, kui kodanik märkab taimekaitsevahendi triivi. „See on siis see, et taimekaitsetöid tehakse liiga tuulise ilmaga ja taimekaitsevahend satub ka kõrvalasuvale põllule ja kultuurile,“ täpsustas Raudsepp.
Maris Raudsepp kutsus üles mõistvale ja mõistlikule koostööle põllumehe ja mesiniku vahel. „PMA ei saa olla vahekohtunik, me saame tulla appi, aga siiski on hea läbisaamine naabriga oluline. Ka ei ole me n-ö häirekeskus, meie tööpäevad on esmaspäevast reedeni ja kella 8-17ni. Väga erakorraliste juhtumite puhul, kui on tõsine oht keskkonnale, saab töövälisel ajal helistada Keskkonnainfo lühinumbrile 1313,“ täiendas ta veel.
Hetkel kuum
Loe lisaks:
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele