Seoses COVID-19 agressiivse leviku ning eriolukorra kehtestamisega Eestis ja mitmetes teistes riikides, kaasneb ka ettevõtetele suur surve oma planeeritud tegevuste ning kohustuste kriitiliseks ülevaatamiseks. Muuhulgas on palju õigusalaseid tüüpküsimusi, mis seotud nii seniste kokkulepete ja õiguslike suhete pidavusega vääramatu jõu (force majeure) ilmnemisel. Samuti mitmeid teisi seadusest tulenevaid määravaid asjaolusid, mida edasise tegevuse planeerimisel on oluline teada ja arvestada.
Advokaadibüroo RASK on reastanud õigusvaldkonniti peamised soovitused ning seadusjärgsed kohustused, mille mõistmisest tänastes keerulistes turutingimustes ettevõtjatel kasu võib olla.
Lepingulised suhted
Tüüpilised vääramatu jõu klauslid (force majeure) lepingutes annavad kohustatud poolele õiguse peatada lepingu täitmine olukorras, kus esinevad asjaolud, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatule jõule, kui lepingu rikkumist vabandavale asjaolule saab tugineda ka juhul, kui leping otsesõnu vääramatu jõu sätteid ei sisalda. Vääramatu jõu regulatsioon tuleneb võlaõigusseadusest.
Kas tegemist on lepingu ja selles sätestatud kohustuste täitmisel vääramatu jõuga saab täie kindlusega öelda analüüsides nii lepingu teksti kui ka täidetava kohustuse olemust. Samas, võttes arvesse asjaolu, et riigis on välja kuulutatud eriolukord ning rakendatud päris olulisi käitumist ja tegevust piiravaid meetmeid, on tõenäoline, et lepinguliste kohustuste täitmise korral võib kasutada vääramatust jõust tulenevat vabandatavust.
Lepingud sätestavad tihti ka vääramatu jõu puhul teavitamise või konsulteerimise kohustuse. Sestap soovitame võtta ühendust lepingu teise poolega, et olukorda ja asjaolusid selgitada. Ehk on võimalik tegeleda vaid kriitiliste probleemide kõrvaldamisega ning teised tööd jätta täna ootele. Kui nägemus on ühtne oleks hea see asjaolu, et pooled mõlemad käsitlevad olukorda vääramatu jõuna, ka fikseerida. Igal juhul soovitame jooksvalt vastaspoolega konsulteerida, et minimeerida nii teadmatusest kui ka ootamatutest olukordadest tulenevaid riske.
Lepingute vääramatu jõuga seonduv regulatsioon sisaldab tihti ka selle kestusega seotud ülesütlemise õigust. Näiteks, et vääramatu jõu kestusel üle 60 päeva saavad pooled lepingu üles öelda. Ka seda tuleb silmas pidada.
Vääramatu jõud piirab selle kestuse ajal kohustust rikkunud isiku suhtes õiguskaitsevahendite kasutamise. See piirang ei ole aga absoluutne. On õiguskaitsevahendeid, mida saab kasutada vastutusest sõltumata. Vääramatule jõule ei saa tugineda raha maksmise kohustuse rikkumise korral.
Kokkuvõtvalt soovitame analüüsida, ettevõtte sõlmitud lepinguid ja nendest tulenevate kohustuste olemust ja täitmise võimalikkust tänases olukorras. Tähtis on kommunikatsioon ning kahtlemata ja asjaolu, et kommunikatsiooni toimumist on hiljem võimalik tõendada. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka ettevõtte poolt sõlmitud kindlustuslepinguid.
Ühinguõigus ja juhtimisotsused
Koosolekud ja otsused
Käes on aeg, kus toimuivad äriühingute osanike ja aktsionäride korralised koosolekud, kuid seoses COVID-19 levikuga on tervishoiueksperdid ja riik soovitanud minimeerida mistahes kogunemisi. Arvestades mh äriühingu osanike/aktsionäride arvu ning sellega seonduvaid riske, võiks kaaluda ka ühingute iga-aastaste koosolekute korraldamise vajadust.
Kui on otsuseid, mis vajavad kõrgeima organi poolt vastu võtmist, saab osaühingu puhul teha neid ka koosolekut kokku kutsumata. Selleks saab juhatus saata välja otsuse eelnõud kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul tuleb seisukoht kujundada ja oma hääl edastada. Kui kirjale ei vastata, loetakse hääl vastuhääleks.
Otsuseid on võimalik vastu võtta need kirjalikult vormistades ning allkirjastades kõigi osanike/aktsionäride poolt.
Raporteerimine
Täiendavalt eeltoodule tuleb arvestada ka raporteerimise olulisust. Majandusaasta aruannetes, finantsaruannetes võib viidata sündmustele, mis on mh aset leidnud pärast bilansipäeva. Juhtkond peab hindama, kas ja millises ulatuses koroonaviirus ja sellega seoses rakendatud piirangud teie äriühingu tegevust ja tulemusi mõjutavad.
Äriühingu tegevuse suhtes rakendatavad meetmed
Juhatuse liikmed peavad seadusest tulenevalt ühingu tegevust juhtima hoolsalt. Muuhulgas tuleb otsuste tegemisel arvestada ka otsuste võimalikke tagajärgi. Samuti tuleb silmas pidada, millised otsused ja millises vormis on täidetavad. Ka tuleb mõista, et teatud poliitikate rakendamiseks võib olla vajalik selle kirjalik vorm ja adressaadi (nt töötaja nõusolek).
Kui tänases eriolukorras võib olla heas usus käitumist palju, tasub arvesse võtta ka asjaolu, et tagantjärgi ei pruugi kontekst enam sarnane olla ning juhtimisotsuste motiveerimine ning ka nende vormistamine peab kindlasti olema kooskõlas kehtivast õigusest tulenevate nõuetega.
Töösuhted
Töölepingus sätestatud kokkuleppeid on tulenevalt TLS § 12 võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel ning seda ka riigis väljakuulutatud eriolukorra puhul, mistõttu ei või tööandja ühepoolselt saata töötajat puhkusele, vähendada töötaja töötasu või lõpetada selle maksmist. Seega on tänases olukorras oluline leida ettevõtte töö planeerimisel kõigile osapooltele sobiv lahendus näiteks kaugtöö tegemise, tähtajalise osalise töökoormuse, puhkuse kasutamise vms näol.
Suhetes ja kokkulepete sõlmimisel on oluline ausus ja läbipaistvus ning kokkulepete nõuetekohane fikseerimine.
Erandlikes situatsioonides on võimalik kasutada ka jõulisemaid meetmeid kui olukorra mõjud seda nõuavad ning tööandja tegevust olulisel määral takistavad. TLS § 37 tuleneva erisusena tööandja töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui tööandjal ei ole ettenägematutel ka objektiivsetel majanduslikel põhjustel võimalik töötajale kokkulepitud mahus tööd anda või muud tööd pakkuda ning töötajale kokkulepitud ulatuses töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja töötasu vähendada kuni 3 kuuks mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Tööandja on kohustatud töötajaid teavitama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette ning kasama informeerimise protsessi töötajate esindajad või töötajad ise, eesmärgiga leida parim lahendus. Töötasu vähendamise ajal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Kui tööandja ei ole veel otsustanud ettevõtte tegevuses suuri muudatusi mitte teha, on rangelt soovituslik pidada kinni kõigist Terviseameti poolt antud juhistest töökeskkonnas. Lisaks on äärmiselt oluline jagada töötajatele teavet olukorra arengute ja teavitada töötajaid võimalikult varakult ettevõttes vastu võetavate meetmete osas.
Maksukohustuste täitmine
Tänases majanduslikus olukorras võib ettevõtjate jaoks osutuda keeruliseks ka õigeaegne maksukohuste täitmine.
Selleks, et ennetada maksuvõlgnevuste tekkimist või nende suurenemist, võimaldab seadus ettevõtjal taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Ajatada on võimalik ka selliste teadaolevate kohustuste tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud.
Koos ajatamisega on ettevõtjal võimalik taotleda maksusummalt tasumisele kuuluva intressi (0,06% päevas) vähendamist kuni poole võrra (0,03%-ni päevas). Kuigi üldjuhul vähendatakse intressi ajatamisotsuse tegemisest alates, on erandjuhul võimalik seda teha ka alates maksuvõla tekkimise päevast ehk tagasiulatuvalt.
Kuivõrd ajatamisotsuse tegemine võib võtta kuni 20 päeva, tasub raskustesse sattunud ettevõtjal põhjendatud ajatamise taotlus ja tasumise ajakava maksuhaldurile esitada esimesel võimalusel.
Olukorras, kus ettevõtja jaoks ei ole maksuvõla tasumise ajatamine lahendus, on võimalik taotleda ka maksuvõla täielikku kustutamist maksuhalduri poolt.
Eelduslikult on oodata täiendavaid riigipoolseid meetmeid ettevõtjate maksukoormuse leevendamiseks. Meetmetest ning nende mõjust ettevõtjatele anname jooksvalt teada.
Kohtumenetlus
Riigis kehtestatud eriolukord on asunud mõjutama kohtute tööd ning on seadnud menetlusosalised raskendatud olukorda menetlustähtaegade järgmisel.
Kuigi kohtud on asunud tühistama istungeid, ei tohi unustada, et konkreetses kohtuasjas on istung tühistatud vaid siis, kui kohtunik on saatnud selle kohta kirjaliku teavituse.
Istungi tühistamist eeldada ei tohi! Kohtud on ametliku taotluse saamisel valmis istungeid tühistama vaid siis kui seda omal algatusel ei tehta. See kehtib ka igasuguste kohtu poolt määratud menetlustähtaegade kohta.
Kui tekib kahtlus menetlustähtaja järgmise võimalikkuse osas, tuleks kindlasti taotleda selle eriolukorra tõttu edasi lükkamist ja seda võimalikult varakult.
Vaidlustustähtaegade edasilükkamist paraku taotleda ei saa ning kaebused tuleks esitada kas või vormiliselt tähtaegselt.
Maksejõuetus
Riigis kehtestatud eriolukorra majanduslikud tagajärjed ettevõtetele on etteennustamatud, makse- ja tarneraskused on tekkinud olukorras vältimatud. Arvestades olukorra tõsidust, tuleks olla ise mõistev võlgnike osas ning makseraskuste tekke korral mitte probleemist mööda vaadata või seda varjata, vaid vastupidiselt asuda esimesel võimalusel võlausaldajatega läbirääkimistesse.
Kokkulepete saavutamise korral tuleks need kindlasti fikseerida kirjalikult, et praeguse eriolukorra valguses sündinud leppeid ei oleks hilisemalt võimalik tõlgendada erinevatel viisidel.
Kuigi unustada ei tohi juhatuse liikme kohustust esitada püsiva maksejõuetuse olukorras kohtule ühingu pankrotiavaldus, siis pankrotiavalduse esitamine on äärmuslik abinõu ning enne seda on võimalik kaaluda muid lahendusi, nt saneerimismenetlust. Saneerimismenetluses rakendatakse abinõusid ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks kokkuleppel võlausaldajatega.
Kokkuvõtlik soovitus kõigile ettevõtjatele on olla võlgnike suhtes mõistev ning kahtluste korral enda majandusliku võimekuse osas on mõistlik tegutseda varem kui hiljem. See reegel kehtib nii võlausaldajatega kokkulepete otsimise puhul kui muude abinõude rakendamise puhul.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.