Autor: Põllumajandus.ee • 3. aprill 2020

„Kindlasti peame kriitilise pilguga oma tulu- ja kulubaasi üle vaatama, sest tarbija ostujõud ja käitumine muutuvad. Samas ei tohi unarusse jätta innovatsiooni ja tootearendust, sest ühel päeval saab kriis läbi ja siis on eelis neil, kes pole ainult kulude, vaid ka tulude peale mõelnud,“ ütles Kaur.

Ettevõte annab tööd enam kui 150 inimesele. Kauri sõnul pole ettevõte veel inimesi koondanud ega palkasid kärpinud, ent see võib osutuda hädavajalikuks, kui olukord halveneb. Lihatööstuse juhi sõnul peaksid töötajad sellega arvestama, et ellu jäämiseks kasutavad ettevõtted koondamisi ja palgakärpeid. „Kui kriis jääb venima ja ettevõtted oma uksi sulgema hakkavad, tõuseb kindlasti töötute arv,“ ütles Kaur. Kuid tema sõnul tuleb pärast viiruse seljatamist paljudele töö tagasi. „Paljud, kes töö kaotavad, peavad prioriteedid üle vaatama. Võib-olla tuleb senine kontoritöö asendada tööga tehases või senine jalutuskäigu kaugusel asunud kontor kaugemal asuva vastu välja vahetada. Mingites sektorites on töökäsi rohkem vaja ja vastupidi,“ lisas ta.

LOE LISAKS:

Anu Hellenurme: Peaministri tähtsaim ülesanne peale kriisi on Eesti toidujulgeoleku taastamine

Eesti toidutootjad kinnitavad: toitu jagub

„Õnneks on senimaani Läänemaad ülejäänud Eestiga võrreldes koroonaviirus puudutanud kõige vähem,“ lausus Kaur. Samas on tema sõnul Läänemaal keskmisest rohkem turismindusele suunatud ettevõtteid. „Seetõttu räsib kriis natuke rohkem, aga eks igal piirkonnal on oma eripärad. Nagu iga kriisiga, läheb osa ettevõtted manalateed ja osa muutub tugevamaks. Loodetavasti sunnib kriis ka uut moodi mõtlema, et teistest piirkondadest ja ettevõtetest eristuda,“ ütles ta.

Positiivse poole pealt üllatas kriisi puhkedes Kauri, kui hästi Eesti ettevõtted kohanesid kaugtööga. „Samuti olid tublid nii tootmisettevõtted kui ka kaubandus, kes suutsid väga hästi reageerida suurele tarbimise kasvule,“ lisas ta.

Tema sõnul pole liigselt riigiabile lootmine pikas perspektiivis jätkusuutlik. „Kõige rohkem saab inimene ise enda jaoks ära teha. Meie ettevõttes on häid töökäsi ikka ja alati vaja olnud,“ lisas ta.

Äripäeva Infopanga analüüs Eesti maakondade kohta näitab, et majanduse jahtumine oli juba enne kriisi tuntav kõigis maakondades. Maakondade suuremad tööandjad annavad enda sõnul kõik, mis võimalik, et ei peaks töötajaid koondama.

Loe pikemalt Äripäeva veebist.