Arvi Tammel: Künnioskus on põllumajanduse taseme peegel

Arvi Tammel meenutas seltsi algusaega kui üht tegemiste rohket ja maailma avastamise perioodi, kus kõik oli uus ja huvitav.

Mõne sõnaga meenutas praegune ettevõtja seda, kuidas üldse õnnestus esmakordselt rahvusvahelisele võistlusele pääseda. Alguse sai kõik sellest, kui NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov käis visiidil USAs ja tegi tutvust toona ka sealse põllumajandusega. Sulanud suhete tulemusel kutsuti esmakordselt Nõukogude Liidu kündjad võistlema USAsse seal korraldatavatele Maailma künnivõistlustele 1988. aastal. „Venemaa künnitiimi sai ka üks eestlane, sest olid ju meie maa künnimehed siis riigis tipptegijad. Õnnelikuks osutusid Elmar Veski ja teisena lätlane Laimons Aboltinš,“ meenutas Tammel. „Ettevalmistamiseks korraldati Lätis treeninglaager, kuhu ka mind kutsuti appi künnimehi juhendama. Võtsime ette maailma künniorganisatsiooni (WPO) võistluskünni juhendi ja püüdsime selle lahti mõtestada, oli see ju erinev meil kasutuses olevatest „mängureeglitest“, lisaks aga – kõik oli ju ka tol ajal harjumatus inglise keeles. Nii harjutasime ikkagi oma parema arusaama järgi Odessa tehase kolmesahaliste atradega.“

USA-sse Tammel ei saanud, sinna läks natuke uhkem delegatsioon. „Jah, meie võistkonnal läks tookord võistlustel natuke nihu – funktsionäärid NLiidu põllumajandusministeeriumist olid unustanud maksta võistluste osalustasu ja nii kündjad ei saanudki võistlema päris võistlusel, vaid osalesid demonstratsioonkünnil, kuid esimesed kogemused saadi siiski kätte kuhjaga, mis andis julguse juba järgmisel aastal üritada Eesti võistkonnaga minna maailma, seekord Norrasse MM-ile,“ lisas Tammel.

Aastal 1990 otsustati asutada endises 9. Mai kolhoosis Väätsal Järvamaal Eesti künniselts (EKS). Seda mitte ainult seepärast, et meestel oli suur soov jätkata osavõttu kündmise maailmameistrivõistlustest ja WPO tingimuste kohaselt pidi looma oma künni esindusorganisatsiooni, vaid vastavalt seltsi põhikirjale jätkata ning edendada meie künnioskusi ja künnikultuuri, organiseerida ja kaasa aidata kohalike künnivõistluste ja töödemonstratsioonide korraldamisel ja välja õpetada ning atesteerida künnikohtunikke ja künnikonsulente.

„Igal aastal on MM erinevas liikmesriigis ja sinna saadetakse iga maa kaks parimat kündjat. Sellest tulenevalt tekkis kiire vajadus luua ka Eesti künniselts. Seltsi loomisest võttis osa 74 inimest ja mul oli au toona seda liitu asuda vedama,“ rääkis Tammel.

Kuni 1990. aastani oli põllumajandusministeerium see, kes hoolitses kutsehariduse eest ja korraldas ka kutsevõistlusi, s.h künnivõistlusi. „Nende võistluste raames korraldati ka muid kutsevõistlusi, näiteks lüpsivõistlusi, võistlusi agronoomidele, mehaanikutele, elektrikutele jne., näidati uut tehnikat ja uusi mullaharimise viise – eesmärgiks oli praktiline õpetuslik tegevus. Need üritused olid populaarsed, inimestel oli toona suur huvi sellise tegevuse vastu,“ selgitas ettevõtja.

Künnialane tegevus langes nüüd EKS-i õlgadele, mida tänaseks juba 30 aastat on püütud edendada parimate arusaamade ja võimaluste piires.

Tähelepanuväärne on Olustvere künnientusiastide tegevus nii noorte kui ka künnimeistrite iga-aastaste võistluste ja künniõpetuse läbiviimisel. „Pühenduda noortele ja õpetada künnioskust, nii nagu seda teeb praegu Olustvere Maamajanduskool on jätkusuutlik. Künnioskuste jätkamist peetakse vajalikuks, seda võistluskünni tasemel, mis vajab fanatismi, raha, tehnikat – see teadmine peab jõudma laiemale pinnale lisaks senistele toetajate ja künni fännidele. Kümme aastat korraldas Olustvere maamajanduskool Eesti meistrivõistlusi, siiani toimuvad seal igal sügisel rahvusvahelised noorte künnivõistlused. Mida rohelisemaks see maailm muutub, seda olulisemaks muutub taas künni kui kõige olulisema mullaharimise viisi osatähtsus,“ rõhutas Tammel.

Viis aastat tagasi alustas tegevust seltsi uus juhatus, nii läksid organiseerimise kohustused edasi noorematele, kellel on nüüd vaja kastanid tulest välja tuua MMi korraldamisega Eestis 2022. aastal, sest kord on meie kätte jõudnud. „Soovin neile selleks edu ja Sirget vagu!“ ütles Tammel.