Eesti künniselts asutati 29. märtsil 1990. aastal toonases 9. Mai kolhoosis Väätsal Järvamaal. Esindatud oli asutamisel 14 maakonda ja 74 asutajaliiget.
Alates 1989. aastast on tänu Eesti künniseltsile peetud künnivõistlusi igal aastal. Parimad on saanud võimaluse minna Eestit esindama maailma künnimeistrivõistlustele. Erinevatel põhjustel on võistlusest kõrvale jäädud 1997., 2006., 2008. ja 2009. aastal. Eestit on esindanud MMil Raido Kunila, Jüri Lai, Indrek Zilensk, Kaspar Järvala, Mait Pajo, Margo Pajo, Elmar Veski, Villu Vilbok, Urmas Lees, Bruno Pukk, Ilmar Animägi ja Jüri Varrik.
Künd on eestlastele oluline. Eesti Päevalehe korraldatud küsitlusel aastal 2011 valis rahvas künnivõistluse Eesti seitsme olulise asja hulka.
Künnist tuleb rääkida. Avalikku tähelepanu ja tunnustamist künnivõistluste edendajatele on vaja just nüüd, kui mõne aasta pärast on Eestis tulekul künni maailmameistrivõistlused, et leida toetajaid praeguses keerulises olukorras. Künni promomine toob selle juurde ka rohkem noori.
Minu eriline tänu kauaaegsele teleajakirjanikule Mati Naruskile, kes on jäädvustanud nii Eesti künniseltsi tegemised kui ka sellele eelneva künnivõistluste ajaloo Eestis. Üldnimetuse all "Kivi Sahka" on ilmunud kolm filmi: "Muinasajast meisterkündjateni I vagu", Eesti künniselts maailmakaardile II vagu" ja "Künniga ja künnita III jagu." Nende filmide vaatamine annab teadmised mõistmaks, mis roll on künnimehel ja künniseltsil.
Künniseltsil on ka praegu koostamisel mahukas trükis "Kivi Sahka" 30 aastat Eesti Künniseltsi. Ootame selle ilmumist!
Künniseltsi ajalugu sai võetud kokku seltsi 25. juubeliks. Loe sellest SIIT.
Künnioskus on eesti rahvuskultuuri osa, jaksu selle edendamisel künniseltsile ja jõudu toetajatele!
Heino Laiapea, agronoom ja künnihuviline