Pea pooltuhat väliskülalist. Maailmameistrivõitlustel võisteldakse pöörd- ja tavaatradega ning igal riigil võib olla kuni kaks esindajat. Enamasti on need siis selle maa eelmise aasta künnimeistrivõistluste võitjad. Võistkonda kuuluvad veel treenerid, kohtunikud ja künniseltside juhatuse liikmed, mis tähendab, et kuni 60 võistlejat ja kokku 150 kuni 200 inimest on seotud otseselt võistkondadega. Lisaks muidugi suurem hulk abilisi korraldavalt maalt. „Traditsiooniks on ka see, et võistlusi saadavad ka künnihuvilised ehk fännklubid või visitorid. Nende jaoks on tavaliselt korraldatud kümne või viiepäevased programmid, et ajal, mil võistlejad treeningkünde teevad, siis oleks ka pealtvaatajatel aega korraldava maaga tutvuda. Mujalt maailmast tulevate huviliste hulk erineb suuresti ja sõltub palju sellest, et kui põnevat programmi oskab korraldav maa välja pakkuda ja kui soodus on osalustasu. Nii, et kokku võib võistlustega seotud väliskülastajate arv olla 300 ja 500 vahemikus, kes on siis kohal 5 kuni 10 päeva. Lisaks kasutavad paljud võistkonnad veel võimalust mitteametlikeks eeltreeninguteks. Näiteks USA-s olid pooled võistkonnad põldudel juba mitmed päevad enne ametlike treeninguid, mõned kuni kaks nädalat varem,“ lausus Ameerikas.
TASUB TEADA
2019. aasta Eesti künnimeistrivõistlused toimuvad Kehtnas 4. ja 5. oktoobril.
Selle võitjad esindavad Eestit järgmise aasta MM-l, mis toimub Venemaal Peterburi lähistel 8.- 9. august 2020. Aasta hiljem 2021 on künni MM Iiri Vabariigis ja aastal 2022 esmakordselt Eestis Tartus koostöös Eesti Maaülikooliga 5.-6. augustil.
See, et Eesti Künniselts julges taotleda MM korraldamist, sai võimalikuks vaid tänu sellele, et Eestis oli asutusi, organisatsioone ja firmasid, kes olid nõus kaasa aitama. „Eelkõige Eesti Maaülikool (EMÜ), kelle taristu baasil loodame edukalt kõik osalejad majutada, toitlustada jne. Sellepärast siis ka otsus teha võistlused augusti alguses, siis kui ei ole veel õppetöö alanud ning saab kasutada tudengite ühiselamut. Võistluste toimumiseni on veel parasjagu aega ja eelkõige on vaja nüüd täpsemalt leppida kokku kõik detailid koostööpartneritega. Julgesime teha selle otsuse, kuna lisaks Maaülikoolile on lubanud toetada ka Maaeluministeerium, Tartu linn, Põllumajandus-Kaubanduskoda jt. Juba selle aasta oktoobris saame kokku, et esmased kontseptsioonid paika panna, ülesandeid jagada ja ajagraafikuid kokku leppida,“ rääkis Ameerikas.
Eestis on künnivõistluste traditsioonidega seotud mitmeid paiku. Kaaluti nii Olustvere, Kehtna kui Tallinna vahel. Kuid valik langes Tartu peale, sest koostöö Eesti Maaülikooliga annab võimaluse kogu see suur rahvahulk ühes kohas majutada. „Praeguste eelplaanid kohaselt on idee korraldada võistluste keskuseks EMÜ Rõhu katsekeskus ning võistluspõldudeks seal ümbruskonnas paiknevad Haage Agro põllud. Traktorite ja muu tehnika baasiks oleks nende endine lüpsifarmi territoorium,“ täpsustas Ameerikas.
Küsimusele, kuidas saab olema planeeritud võistlustehnika, vastas Ameerikas, et tavapäraselt on nii, et sõltuvalt MMi toimumiskohast saadavad üldjuhul merekonteineritega oma võistlustraktorid ja adrad kohale kümmekond võistkonda. „Lähemad maad toovad varustuse autodel ja kümmekond võistkonda kasutab korraldava maa renditraktoreid ja atru.“
Nagu ka spordis, on vaja võistlusi hindama kohtunikke. Margus Ameerikas kinnitas, et võistluste üldine korraldus toimub WPO juhendamisel koostöös korraldaja maa spetsialistidega. „Pooled kohtunikud on erinevate maade võistkondade liikmed ning ülejäänud korraldajalt maalt. See on hea võimalus meie inimestele saada hindamiskogemusi koostöös rahvusvaheliste kogemustega kohtunikega,“ ütles ta.

- MM 2019 USAs.
- Foto: Margus Ameerikas / Eesti Künniselts
Kallis korraldada. Nagu iga tehnikasport on ka künnivõistlused suhteliselt kulukas ala. Oma käe ja oskuste järgi ümberehitatud masinate transpordi ja paljud muud kulud maksavad kõik võistkonnad ise. Oma osaluskulu maksavad ka fännklubi liikmed. Lisaks on aga korraldajatel ka palju muid väljaminekuid, mida peab katma toetajate ja sponsorite abiga. Teiste maade kogemuste alusel kasutatakse ka väga palju vabatahtlike abi - noortalunike organisatsioonid, põllumajanduslikud õppeasutused, kohalikud fännklubid jne.
Uurisime, millist abi annab meile, maailma künniorganisatsioon WPO. „WPO on koostöös kohalike partneritega võistluste peakorraldaja ja oma pikaajalise traditsiooni ja kogemustega saavad võistluse kindlasti hästi läbi viidud. Igal maal on aga ka omad nüansid ja see on meie oma otsustada. Kas korraldame vaid künnivõistluse või toimub sealsamas ka näituseid, messe, demonstratsioone jne. Näiteks 2020. aastal Venemaal Peterburgi külje all 9.ja 10.augustil toimuv MM pidavat paljude lisaüritustega seotud olema. Ka 2021. aastal Iiri Vabariigis toimuv on ühendatud suure vabaõhu põllumajandusnäitusega, mida külastab igal aastal ligikaudu 250 000 inimest,“ selgitas Ameerikas ja rõhutas, et need eelseisvad kahe aasta võistlused on meie korraldajatele kindlasti heaks eeskujuks ja kogemuste omandamise võimaluseks.
Kommentaar: Valmistume tippsündmuseks juba praegu
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe
Eesti Maaülikool võtab künnivõistluse korraldust väga tõsiselt. Me leiame, et meil on tegelikult väga suurepärased võimalused ja eeldused nende võistluste läbiviimiseks, kaasaarvatud linnak, kus saame pakkuda külalistele majutust ja toitlustust ning muidugi ka meie Rõhu katsekeskus koos seda ümbritsevate põllumaadega. Nende maade omanikega teeme tihedalt koostööd leidmaks just parimaid lahendusi. Ka maailma künniorganisatsiooni poolt on juba väljavalitud võistluspõldudele heakskiit saadud.
Meie tudengid saavad kindlasti võistlustel abiks olla – näha kuidas toimub kvaliteetne künd, kuidas seda hinnatakse, olla ametis vabatahtlikena ja kohtunike abidena. Kindlasti saavad nad esimesi kogemusi koguda Eesti künnivõistlustel.
MM 2019: Šoti ja Šveitsi kündjad parimad