Aasta 2022 – Eesti võõrustab maailma tippkündjaid

26. augustil võeti vastu otsus, et künni maailmameistrivõistlused toimuvad Eestis aastal 2022.

MM 2019 USAs.  Foto: Margus Ameerikas / Eesti Künniselts

Künni maailmameistrivõistluseid korraldatakse alates aastast 1953 kui peamiselt Ühendkuningriikide koosseisus olevad riigid otsustasid ühise võistukündmisega maaharimiskultuuri edendada. „Väga oluline oli pärastsõjaaegsel perioodil ka inimeste piisav toiduga varustamine, saagikuse suurendamine ja ülemaailmse rahu tagamine. Sellest siis ka algne loosung „PAX ARVA COLAT“ (las rahu harib põldu), mis oli väga oluline tollel ajal ja on aktuaalne ka tänapäeval,“ rääkis künni MMi ajaloost Eesti Künniseltsi juhatuse liige, Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.

Eesti kündjad on osalenud maailmameistrivõistlustel alates 1988. aastast. „Siis toimusid võistlused USA-s ja meie mehed said teha seal vaid demonstratsioonkünde. Alates 1989. aastast, siis veel Nõukogude Liitu kuuludes, osaleti aga juba Norras toimunud maailmameistrivõistlustel iseseisva Eesti võistkonnaga. Analoogiliselt on osalenud näiteks oma võistkonnaga läbi ajaloo ka Šotimaa,“ lisas Ameerikas.

Võistlustest võtavad osa ligikaudu kolmekümne maa esindajad ja need toimuvad igal aastal eri riigis. „Eesti künnimehed on saanud nüüdseks siis juba ligi kolmkümmend korda oma oskusi ja kogemusi arendada teiste maade korraldust ja külalislahkust kasutades. Mingil ajal oleks aga viisakas ka ise teisi külla kutsuda ja veidi korralduslikul poolel vaeva näha. Võistlusi läbi viia soovijaid maid on pikalt järjekorras kuni kümmekond aastat. Kui 2013. aastal pakkusime ennast korraldajate nimekirja lülitada, siis esimene vaba aeg oli aasta 2028. Nii pika aja peale ette on aga kõigil väga raske asju planeerida ja vahepeal on toimunud mitmeid muudatusi. Nüüdseks on meil võimalus korraldada künni MM Eestis juba 2022. aastal ja see sai ka maailma künniorganisatsiooni WPO juhatuse, kuhu kuuluvad kõikide riikide esindajad, heakskiidu äsja USA-s lõppenud MM-l,“ ütles Ameerikas.

Pea pooltuhat väliskülalist. Maailmameistrivõitlustel võisteldakse pöörd- ja tavaatradega ning igal riigil võib olla kuni kaks esindajat. Enamasti on need siis selle maa eelmise aasta künnimeistrivõistluste võitjad. Võistkonda kuuluvad veel treenerid, kohtunikud ja künniseltside juhatuse liikmed, mis tähendab, et kuni 60 võistlejat ja kokku 150 kuni 200 inimest on seotud otseselt võistkondadega. Lisaks muidugi suurem hulk abilisi korraldavalt maalt. „Traditsiooniks on ka see, et võistlusi saadavad ka künnihuvilised ehk fännklubid või visitorid. Nende jaoks on tavaliselt korraldatud kümne või viiepäevased programmid, et ajal, mil võistlejad treeningkünde teevad, siis oleks ka pealtvaatajatel aega korraldava maaga tutvuda. Mujalt maailmast tulevate huviliste hulk erineb suuresti ja sõltub palju sellest, et kui põnevat programmi oskab korraldav maa välja pakkuda ja kui soodus on osalustasu. Nii, et kokku võib võistlustega seotud väliskülastajate arv olla 300 ja 500 vahemikus, kes on siis kohal 5 kuni 10 päeva. Lisaks kasutavad paljud võistkonnad veel võimalust mitteametlikeks eeltreeninguteks. Näiteks USA-s olid pooled võistkonnad põldudel juba mitmed päevad enne ametlike treeninguid, mõned kuni kaks nädalat varem,“ lausus Ameerikas.

TASUB TEADA

2019. aasta Eesti künnimeistrivõistlused toimuvad Kehtnas 4. ja 5. oktoobril.

Selle võitjad esindavad Eestit järgmise aasta MM-l, mis toimub Venemaal Peterburi lähistel 8.- 9. august 2020. Aasta hiljem 2021 on künni MM Iiri Vabariigis ja aastal 2022 esmakordselt Eestis Tartus koostöös Eesti Maaülikooliga 5.-6. augustil.

See, et Eesti Künniselts julges taotleda MM korraldamist, sai võimalikuks vaid tänu sellele, et Eestis oli asutusi, organisatsioone ja firmasid, kes olid nõus kaasa aitama. „Eelkõige Eesti Maaülikool (EMÜ), kelle taristu baasil loodame edukalt kõik osalejad majutada, toitlustada jne. Sellepärast siis ka otsus teha võistlused augusti alguses, siis kui ei ole veel õppetöö alanud ning saab kasutada tudengite ühiselamut. Võistluste toimumiseni on veel parasjagu aega ja eelkõige on vaja nüüd täpsemalt leppida kokku kõik detailid koostööpartneritega. Julgesime teha selle otsuse, kuna lisaks Maaülikoolile on lubanud toetada ka Maaeluministeerium, Tartu linn, Põllumajandus-Kaubanduskoda jt. Juba selle aasta oktoobris saame kokku, et esmased kontseptsioonid paika panna, ülesandeid jagada ja ajagraafikuid kokku leppida,“ rääkis Ameerikas.

Eestis on künnivõistluste traditsioonidega seotud mitmeid paiku. Kaaluti nii Olustvere, Kehtna kui Tallinna vahel. Kuid valik langes Tartu peale, sest koostöö Eesti Maaülikooliga annab võimaluse kogu see suur rahvahulk ühes kohas majutada. „Praeguste eelplaanid kohaselt on idee korraldada võistluste keskuseks EMÜ Rõhu katsekeskus ning võistluspõldudeks seal ümbruskonnas paiknevad Haage Agro põllud. Traktorite ja muu tehnika baasiks oleks nende endine lüpsifarmi territoorium,“ täpsustas Ameerikas.

Küsimusele, kuidas saab olema planeeritud võistlustehnika, vastas Ameerikas, et tavapäraselt on nii, et sõltuvalt MMi toimumiskohast saadavad üldjuhul merekonteineritega oma võistlustraktorid ja adrad kohale kümmekond võistkonda. „Lähemad maad toovad varustuse autodel ja kümmekond võistkonda kasutab korraldava maa renditraktoreid ja atru.“

Nagu ka spordis, on vaja võistlusi hindama kohtunikke. Margus Ameerikas kinnitas, et võistluste üldine korraldus toimub WPO juhendamisel koostöös korraldaja maa spetsialistidega. „Pooled kohtunikud on erinevate maade võistkondade liikmed ning ülejäänud korraldajalt maalt. See on hea võimalus meie inimestele saada hindamiskogemusi koostöös rahvusvaheliste kogemustega kohtunikega,“ ütles ta.

MM 2019 USAs.  Foto: Margus Ameerikas / Eesti Künniselts

Kallis korraldada. Nagu iga tehnikasport on ka künnivõistlused suhteliselt kulukas ala. Oma käe ja oskuste järgi ümberehitatud masinate transpordi ja paljud muud kulud maksavad kõik võistkonnad ise. Oma osaluskulu maksavad ka fännklubi liikmed. Lisaks on aga korraldajatel ka palju muid väljaminekuid, mida peab katma toetajate ja sponsorite abiga. Teiste maade kogemuste alusel kasutatakse ka väga palju vabatahtlike abi - noortalunike organisatsioonid, põllumajanduslikud õppeasutused, kohalikud fännklubid jne.

Uurisime, millist abi annab meile, maailma künniorganisatsioon WPO. „WPO on koostöös kohalike partneritega võistluste peakorraldaja ja oma pikaajalise traditsiooni ja kogemustega saavad võistluse kindlasti hästi läbi viidud. Igal maal on aga ka omad nüansid ja see on meie oma otsustada. Kas korraldame vaid künnivõistluse või toimub sealsamas ka näituseid, messe, demonstratsioone jne. Näiteks 2020. aastal Venemaal Peterburgi külje all 9.ja 10.augustil toimuv MM pidavat paljude lisaüritustega seotud olema. Ka 2021. aastal Iiri Vabariigis toimuv on ühendatud suure vabaõhu põllumajandusnäitusega, mida külastab igal aastal ligikaudu 250 000 inimest,“ selgitas Ameerikas ja rõhutas, et need eelseisvad kahe aasta võistlused on meie korraldajatele kindlasti heaks eeskujuks ja kogemuste omandamise võimaluseks.

Kommentaar: Valmistume tippsündmuseks juba praegu

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe

Eesti Maaülikool võtab künnivõistluse korraldust väga tõsiselt. Me leiame, et meil on tegelikult väga suurepärased võimalused ja eeldused nende võistluste läbiviimiseks, kaasaarvatud linnak, kus saame pakkuda külalistele majutust ja toitlustust ning muidugi ka meie Rõhu katsekeskus koos seda ümbritsevate põllumaadega. Nende maade omanikega teeme tihedalt koostööd leidmaks just parimaid lahendusi. Ka maailma künniorganisatsiooni poolt on juba väljavalitud võistluspõldudele heakskiit saadud.

Meie tudengid saavad kindlasti võistlustel abiks olla – näha kuidas toimub kvaliteetne künd, kuidas seda hinnatakse, olla ametis vabatahtlikena ja kohtunike abidena. Kindlasti saavad nad esimesi kogemusi koguda Eesti künnivõistlustel.

MM 2019: Šoti ja Šveitsi kündjad parimad

Künni MM 2019 toimus Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis kohas nimega Lake of the Woods 30.–31. augustil. Kohal olid 28 riigi võistlejad. Hinnanguliselt oli sel kolmepäevasel võistlusel külastajaid koos võistlejate ja nende tiimidega kokku 7000-8000 inimest.

Künti nagu tavaks esmalt kõrrepõldu ja teisel päeval rohumaad. Tavaatrade kategoorias võitis šotlane Andrew B Mitchell Snr, teise koha saavutas iirlane Eamonn Tracey ja kolmandale kohale tuli Gene Gruber USAst. Pöördatrade klassis oli parim Marco Angst Šveitsist, iirlane John Whelan sai teise koha ja kolmandaks jäi Soren Korsgaard Taanist.

Eestit esindasid sel, 66. maailmameistrivõistlusel, eelmise aasta Eesti meistrivõistluste võitjad – Raido Kunila tavaadraga ja Jüri Lai pöördadraga. Raido Kunila, kes kündis New Hollandi traktoriga ja Kvernelandi adraga saavutas koondtulemusena 20. koha. Jüri Lai kelle võistlustraktoriks oli Massey Ferguson ja adraks Kvernelandi pöördader platseerus 19. kohale.

Jüri Lai MMil USAs.  Foto: Margus Ameerikas / Eesti Künniselts

Maailma Künniorganisatsiooni peasekretär ütleb, et ameeriklased on kündmist nähes huvitatud, kuid ta on üllatunud, et see pole riigis nii pop kui näiteks Euroopas. „Kuna Ameerika on nii suur riik, siis eeldatakse automaatselt, et seal on künd ja sellega seonduv väga tähtis, aga see pole nii. Neil on tublid kündjad, kuid see on iseenesest üks väiksemaid kogukondi. Nii, et see tõik on midagi, mille kohta me tõesti tahaksime tulevikus muutusi näha,“ ütles Anna Marie McHugh kohaliku meedia vahendusel.

Raido Kunila MMil USAs.  Foto: Margus Ameerikas / Eesti Künniselts

Maailma Künniorganisatsiooni deviisiks on ladinakeelne fraas „Pax Arva Colat“. Tõlgituna tähendab see seda, et „Las rahu harib põldu“. Lühikeseks ajaks oli see Lake of the Woods’i talupõld rahvusvahelise rahu, sõprussuhete ja võistluste tervitajaks.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus pre-release.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150